Elamispindade turu nurgakivi on tugev tööjõuturg

Eesti tööpuuduse määr oli 2019 II kvartalis statistikaameti andmetel 5,1%. Harjumaal oli samal ajal tööpuudus 4,3%. Kogu Eestis oli töötuid 35 700 ja Tallinnas-Harjumaal 14 800 inimest.

Töövõtja ehk töötaja poole pealt vaadatuna on olukord olnud väga hea. Vabade töökohtade olemasolu on kaasa toonud tööpuuduse asemel tööjõupuuduse. See omakorda on kasvatanud palkasid. Töökoha olemasolu ja kerkivad palgad annavad töötajatele kindlustunde. Kindlustunne omakorda annab julguse kõrvale võimaluse eluasemetingimusi parandada ehk olla aktiivne kinnisvaraturul. Nii on elamispindade tehingute arv nii Eestis tervikuna kui Tallinnas jätkuvalt kõrge.

Ajalises mõõtmes ettepoole vaadates on olukord mõnevõrra muutumises. Nii rahandusministeerium kui kommertspangad näevad oma ennustustes ette majanduse mõningat jahtumist, millega käivad kaasas tööpuuduse mõningane suurenemine ja palgakasvu aeglustumine. Siiski jäävad prognoosid positiivsele poolele ehk langust ette ei nähta.

Kui tööjõuturg kui elamispindade oluline nurgakivi liigub väga heast positsioonist pisut halvemuse suunas, on alust arvata, et sel on ka omad mõjud korterite-majade ostu-müügiturule. Kuivõrd majanduses ei ennustata ette radikaalseid muudatusi, vaid prognoositakse tasakaalukaid arenguid, ei ole alust arvata, et muutused kinnisvarasektoris peaksid äkilised olema. Arvestades, et elamispindade turg on viimastel aastatel arenenud üsna tasakaalukalt võiks prognoosida majanduse jahtumisest mõju eelkõige korterite-majade tehingute arvule. Mõju hindadele on tagasihoidlikum, sest vara väärtused on kinnisvaraarendajate ja -müüjate konkurentsisurvel kasvanud üsna tagasihoidlikul määral.