Kristi Kool • 3 oktoober 2019

Kus õpivad kinnisvara korrashoidjad?

Eestis on kinnisvara korrashoiu õppimiseks mitmeid võimalusi, suurim väljakutse on tutvustada eriala noortele, kes ei oska valdkonda hinnata ega ole ka kursis, mida selle töö esindajad üldse teevad, tõdesid saate „Korras kinnisvara täna-homme“ esinejad Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor Leena Paap, CityHaldus OÜ juhatuse liige Heikki Lind ning BPT Real Estate tegevjuht Janek Hintsov.

Leena Paap, Heikki Lind ja Janek Hintsov  Foto: Kinnisvarauudised

Tallinna Tehnikakõrgkoolis toimus kinnisvara korrashoiu erialale vastuvõtt kolmandat korda, sel sügisel alustas 27 esmakursuslast.

Tehnikakõrgkooli lektor Leena Paap tõdes, et eriala pole eriti populaarne. „Võrreldes näiteks ehitusega oli huvi palju väiksem.“ Tema sõnul olid sisseastujad peamiselt just gümnaasiumi lõpetanud noored, üksikud oli neid, kes valdkonnas juba tegevad. „Nemad on tavaliselt teadlikumad ja motiveeritumad, nad teavad, mida nad õppima tulevad ja mida see eriala endast üldse kujutab,“ kinnitas Leena Paap.

Kinnisvara korrashoiu õpe pole Eestis tegelikult uus. „Koolitusevõimalus on juba aastast 1995, aga see on olnud Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liidu sees, kõrgkoolidest pakkus seda ka Tallinna Tehnikaülikooli Tallinna kolledž. Vahelduva eduga on korrashoiuõpet ikka olnud ka kõrgkooli tasandil“ kinnitas CityyHaldus OÜ juht Heikki Lind.

BPT Real Estate tegevjuht Janek Hintsov on üks õppejõududest, kes käib Tallinna Tehnikakõrgkooli korrashoiutudengeid koolitamas. Ta ei taha nõustuda, et noori see eriala ei huvita. „Mina annan eeskätt ärikinnisvara halduse loenguid ja ma näen, kuidas tunnis õpilastel silmad säravad. Puudujaid on olnud üksikuid ja loengutes esitatakse palju küsimusi.“

Õpitakse kõigest kõike

Spetsialiseerumist Tehnikakõrgoolis ei toimu, kõik õppurid saavad teadmisi nii äri- kui elukondliku kinnisvara korrashoiust, nii hooldusest kui haldusest „Õppekava baseerub kahel standardil, üks katab halduse ja teine hoolduse poole. Anname üldprofiili ja spetsialiseerutakse hiljem juba tööpõllul,“ ütles Leena Paap.

Janek Hintsovi sõnul jagunevad õpilased laias laastus kaheks. „Osadel on olemas kogemus, on isegi selliseid, kes töötanud juba välismaal kinnisvaraettevõtetes. Nad tulevad kooli ennast väga teadlikult edasi arendama, nad teavad, millistest teadmistest on neil puudu. Teiseks on õpilased, keda eriala huvitab, aga nad ei tea täpselt, mida kinnisvara korrashoid endast kujutab. Nemad teevad endale koolis selgeks, mis on halduse, hoolduse ja puhastuse pool,“ kinnitas ta.

Kutse kohta küsitakse üha enam

„Kindlasti on kõrgkoolitunnistusega kinnisvara korrashoidjal lihtsam turule tulla ja tegutsemist alustada,“ leidis Heikki Lind. „Ettevõtja seisukohast kindlasti ootame, et neid inimesi tuleks rohkem. Paraku kukub koolist juba esimesel aastal osa üliõpilasi välja.

See on ka mujal ülikoolides suur probleem ja kõik otsivad lahendusi, kuidas seda vältida, täiendas Leena Paap. Esimesel aastal oli väljalangevus päris suur, sealt edasi järgmisel aastal jättis kooli pooleli juba vähem õpilasi.“ Lektorile tundub, et nii eelmise kui alanud õppeaasta tudengite seas on juba teadlikkus suurem, mida õieti õppima tuldi.

Heikki Lind lisas, et eriala populariseerimise nimel töötab ka Kinnisvara Korrashoiu Liit. „Me tahame näidata valdkonna ilusamat ja huvitavat poolt. Selle poole peamegi pürgima ja ajaga on toimunud ka positiivsed muutused. Kutse omandamine on tänapäeval tähtis. Kokal on kutse, ehitajal on kutse, kinnisvara korrashoidjal on kutse. Seda väärtustatakse. Küsitakse, kas sa oled kutseline kinnisvara korrashoidja. Seepärast käiakse õppimas ja kutseid sooritamas ka väljaspool ülikooli. Seda võimalust pakub ka meie liit.“

Janek Hintsov on klientidega suheldes täheldanud, et ettevõtte väärtust näitab kolm aspekti: firma ajalugu, kliendid ja töötajad – see, kuidas nad on koolitatud, kus nad õppisid, on neil kutsetunnistus. „See on kindlasti tänapäeval tähtis,“ väitis Hintsov.

Korrashoid pole igav

Kinnisvara korrashoiu õpe kestab Tallinna Tehnikakõrgkoolis 3 ja pool aastat ning õppekava kattub päris suures osas ehituse eriala omaga. Leena Paap rääkis: „Õpitakse tundma hoone konstruktsioone, tehnosüsteeme, hoone toimimist. Ja ülejäänu on juba halduse ja hooldusele keskendunud osa.“ Lisaks sooritavad õpilased 3 erialapraktikat. Praktikat pakuvad turul tegutsevad ettevõtet. Janek Hintsovi sõnul käib osa õpilasi juba osalise tööajaga ka juba tööl.

Alati kõrgkooli ei minda ja seepärast teevad ettevõtted väljaõpet ka kohapeal. „Paraku pole meil koolis selle eriala kaugõppevormi. Selle üle käib arutelu, kuidas saaks juurde anda paindlikumat õppevormi,“ kinnitas Leena Paap.

„Praegu toimub arutelu kutseõppe baasilt halduri 4. taseme koolituseks. Läbirääkimised käivad, võib-olla juba järgmisel aastal hakatakse seda 2-3 koolis andma. Siis tekib järelkasv ka kõrghariduse peale,“ lisas Lind. „Probleemiks on see, et vaadates meie valdkonna tegijaid, torkab silma vanus – ülemine ots jääb vanemaks ja altpoolt tullakse vähem peale. Ja ka keskosa õpet - 40-50 ümberõpet tuleks ehk veel suurendada. Me ei saa siin tugineda Ukraina ega Valgevene tööjõule. See valdkond nõuab natuke enamat - keeleoskust, kohalike olude tundmist. Pole võimalik lihtsalt ühest keskkonnast teise hüpata.

Noori võiks õppima meelitada asjaolu, et kinnisvarakorrashoid kasutab üha enam tehnoloogiat, IT-lahendusi ja neid kasutavad nii ärihooned kui uued elumajad. „See ongi meie missioon kui käime koolides või haridusteemalistel üritustel, me tutvustame valdkonda just läbi selle. Räägime, et kuvand kinnisvara korrashoiust on hoopis midagi muud kui kiputakse arvama. See on universaalne eriala. Ma ütlen ikka õpilastele, et te olete nagu kümnevõistlejad, kes peavad hästi oskama 10 erinevat asja. See avab tulevikus palju uksi, kust edasi minna.“

Tervet saadet "Korras kinnisvara täna-homme" saab kuulata siit. Saadet juhib Kristi Kool, Saade sünnib koostöös Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liiduga.

Jaga lugu:
KINNISVARA UUDISKIRJAGA LIITUMINE

Telli olulisemad kinnisvarauudised igal nädalal enda postkasti.

Kinnisvara.ee toetajad:

Eva Kiisler
Eva KiislerEhitusväljaannete juhtTel: 56 600 050
Sandra Malvik
Sandra MalvikEhituse ja kinnisvara konverentside korraldajaTel: 58 552 554
Kristi Kool
Kristi KoolKinnisvarauudised.ee toimetajaTel: 53 003 098
Rivo Habakuk
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 56 861 806