Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
2019 III kvartali korteritehingute hinnatõus hüppas 10,5% peale
2019 III kvartalis tehti Eestis maa-ameti andmetel kokku 6119 korteritehingute. Tehingute keskmine hind oli 2332 €/m². Aastatagusega võrreldes suurenes korteritehingute keskmine hind 10,5%.
Tallinna korteritehingute hind oli samal ajal 2757 €/m². Tallinna tehingute aastane hinnakasv oli 9%. Väljaspool Tallinnat asuvate korterite keskmine tehinguhind kallines aastaga 7,4%.
Korteritehingute suure hinnatõusu näitaja taga on osalt väga aktiivne korteriturg suurematest keskustest väljaspool. Sealsete üsna madala ruutmeetrihinnaga korterite puhul pole tõepoolest imekspandav näha kahekohalise numbriga kirjutatavaid hinnakasvu näitajaid.
Teine teema on uute korterite aktiivne arendamine, mis aeg-ajalt toob tehingutesse suurema portsu uusi kortereid. Sellisel puhul kergitab uute korterite osakaalu suurenemine näiliselt keskmist hinda. Selline hinnatõus ei ole aga laiendatav kogu korteriturule. Võrreldes samaväärsete kinnisvaraobjektide tehinguhindu võib öelda, et näiteks Tallinna korterid on viimastel aastatel aasta baasil kallinenud 4-6%.
A-energiaklass ei tähenda üksnes väiksemat energiakulu, vaid komplektset lahenduste tervikut, mis algab krundi, hoone ja tootmise asukoha analüüsist ning ulatub rohelise päikeseenergia tootmiseni, logistika optimeerimiseni, haljastuse rajamiseni, pinnase taaskasutuse ja nutika hooneautomaatikani ning ümbruskonna majanduse ja sotsiaalse keskkonna integreerimiseni tööstushoonega.