Intressimäära tõusu taga nähakse mitmeid tegureid. Osalt on vähenenud pankade vaheline konkurents. See on võimaldanud laenu hinda ehk intressimäära ülespoole suruda.
Teisalt on tööjõu turg jätkuvalt tugev. See tähendab, et kinnisvaratehingute arv on kõrge ja laenunõudlus tugev.
Kolmanda tegurina võib välja tuua asjaolu, et kui Tallinna korteriturul on tehingute arv selle kümnendi tipust mõnevõrra allapoole tulnud, on muudes Eesti piirkondades tehingute arv kasvanud. Teisisõnu on laenunõudlust Tallinnas mõnevõrra vähenenud ja väljaspool Tallinnat mõnevõrra suurenenud. Pisut üldistades võib öelda, et Tallinnast väljaspool asuvates piirkondades on kinnisvaraturu riskid laenuandjate jaoks suuremad. Suurem risk tähendab omakorda väljaantava kodulaenule kõrgemat intressimäära.
Siiski võib intressimäära tänasel tasemel Eesti oludes pidada pigem madalaks ehk laenuvõtmist soosivaks. Maailmas ja konkreetsemalt Euroopas on küll riike, kus eluasemelaenu hind on meile pakutavast märksa madalam, kuid ei nullis ega negatiivset intressimäära Eesti kodulaenu võtjad tõenäoliselt ei näe.