Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Eluasemelaenude intressimäär on marginaalselt kerkimas
2019 III kvartali lõpu seisuga oli Eesti eluasemelaenude keskmine intressimäär Eesti panga andmetel 2,6%. Jooksva aasta kestel on keskmine intressimäär suurenenud protsendi kümnendiku võrra. 20-…30-aastaste eluasemelaenude intressimäär oli septembri lõpu seisuga 2,2%. See näitaja on kogu 2019. a püsinud enam-vähem samal tasemel.
Intressimäära tõusu taga nähakse mitmeid tegureid. Osalt on vähenenud pankade vaheline konkurents. See on võimaldanud laenu hinda ehk intressimäära ülespoole suruda.
Teisalt on tööjõu turg jätkuvalt tugev. See tähendab, et kinnisvaratehingute arv on kõrge ja laenunõudlus tugev.
Kolmanda tegurina võib välja tuua asjaolu, et kui Tallinna korteriturul on tehingute arv selle kümnendi tipust mõnevõrra allapoole tulnud, on muudes Eesti piirkondades tehingute arv kasvanud. Teisisõnu on laenunõudlust Tallinnas mõnevõrra vähenenud ja väljaspool Tallinnat mõnevõrra suurenenud. Pisut üldistades võib öelda, et Tallinnast väljaspool asuvates piirkondades on kinnisvaraturu riskid laenuandjate jaoks suuremad. Suurem risk tähendab omakorda väljaantava kodulaenule kõrgemat intressimäära.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Siiski võib intressimäära tänasel tasemel Eesti oludes pidada pigem madalaks ehk laenuvõtmist soosivaks. Maailmas ja konkreetsemalt Euroopas on küll riike, kus eluasemelaenu hind on meile pakutavast märksa madalam, kuid ei nullis ega negatiivset intressimäära Eesti kodulaenu võtjad tõenäoliselt ei näe.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.