SEB vanemökonomist: vabakaubandus on elus ja hea tervise juures

Bergvalli sõnul sõltub majanduskasvu toibumine ja jätkumine paarist põhilisest globaalsest küsimusest. „Näiteks, kas Hiina-USA kaubanduslepe võiks tekitada mõlemas riigis jälle kasvutrendi? Kui tõsise surve all on Saksamaa majandus? Kuigi hetkel tundub, et aktsiaturud lõpetavad käesoleva aasta tugevamas positsioonis kui möödunud aastal, siis kas seda on võimalik korrata ka järgmisel aastal olukorras, kus võtmetähtsusega intressimäärasid pole enam võimalik alandada,“ loetles Bergvall mõned peamised küsimused.

Rääkides kaubandussõja senistest mõjudest, tõi Bergvall välja asjaolu, et tariifide kehtestamise otsene mõju maailma majandustele on olnud kardetust väiksem. Kaubandussõda kärpis maailma teise kvartali majanduskasvu 0,5 protsenti ning kõige suurem mõju oli USA-le ja Hiinale. Kaudse mõjuna on avaldanud suuremat survet teadmatus, millised on edaspidised kaubandusreeglid, mis omakorda on viinud investeeringute vähenemiseni, sest ettevõtted ei julge riskida.

„Tasub aga märkida, et olenemata suurte blokkide konfliktidest ei ole maailm vabakaubandusele selga keeranud. Näiteks sel suvel nõustusid Aafrika Liidu liikmed käivitama omavahelise vabakaubandus ala, mis ainuüksi riikide arvult on suurim maailmas. Avatud suhtumisega on jätkuvalt ka ASEANi riigid, organisatsiooni tänavuse iga-aastase tippkohtumise peamiseks teemaks oli sidusam majandus,“ märkis Bergvall.

Majanduskasvu seisukohalt on Bergvalli hinnangul võtmeküsimuseks see, kas teenindussektor suudab ekspansiivset kasvamist jätkata, kompenseerides seeläbi tööstussektori langust. Siinkohal märgib ta, et kuna töötuse määr on niivõrd väike ei pruugi teenindussektor leida kasvuks vajaliku ressurssi kui just ei toimu mingit märkimisväärset hüpet tootlikkuses.