Tallinna eluaseme taskukohasus on sel aastal mõnevõrra halvenenud

Swedbanki ökonomist Marianna Rõbinskaja kinnitab, et selle aasta esimese kolme kvartaliga on Tallinna korteri keskmine ruutmeetri hind tõusnud 6% võrreldes 2018. aasta sama ajaga. Pealinlaste netopalga kasv on olnud aga aeglasem – esimese kolme kvartaliga tõusis netopalk keskmiselt 4% aastases võrdluses, mis on mullu sama ajaga võrreldes 2,5 korda aeglasem. „Eelmisel aastal toetas netopalga 10-protsendist kasvu oluliselt tulumaksureform, mis parandas suuresti ka eluaseme taskukohasust. Tallinna korterite keskmise ruutmeetri hinna ja netopalga suhe püsib kuuendat aastat võrdlemisi stabiilsena – ühe ruutmeetri eest tuli kolmandas kvartalis maksta 1,6-kordne netopalk,“ kinnitab Rõbinskaja. Tema sõnul näitavad esialgsed andmed oktoobri ja novembri kohta, et korterite hinnakasv on kiirenenud, mistõttu taskukohasus peaks meie hinnangul neljandas kvartalis veidi langema.

Majapidamiste kindlustunne eluaseme ostmiseks või ehitamiseks on panga hinnangul teist kvartalit järjest paranenud. Mõnevõrra kõrgemale nõudlusele viitab ka tehingute arvu tõus kolmandas kvartalis. „Peale aasta aega kestnud tehinguaktiivsuse langust tõusis kolmandas kvartalis tehingute arv Tallinna korteriturul 12% võrreldes mullu sama ajaga. Osaliselt oli selle taga madalam võrdlusbaas, kuna eelmise aasta teises kvartalis oli korteritehingute arv 8% languses. Selle aasta üheksa kuu jooksul on aga tehingute arv Tallinna korteriturul püsinud ligikaudu samal tasemel kui mullu samal ajal. Nõudlust toetavad jätkuvalt madalad intressimäärad, majapidamiste tugev finantsseis ning paranenud kindlustunne osta lähiajal eluase,“ väidab ökonomist

Selle aasta kolme kvartali jooksul valmis Tallinnas 20% rohkem kortereid kui eelmise aasta samal ajal. Ehituslubade arv on peale poolteist aastat kestnud langust taas tõusule pöördunud, mis peaks tulevikus pakkumise kasvu toetama. Selle aasta kolme kvartali jooksul on korterite ehituslube väljastatud eelmise aasta sama ajaga võrreldes 30% rohkem. Seega mõnevõrra kõrgem pakkumine kompenseerib nõudluse kasvu.

Swedbanki indeksi järgi paranes korterite taskukohasus selle aasta üheksa kuu jooksul eelmise aasta sama ajaga võrreldes vaid Vilniuses, kus netopalga kasv (14,5%) oli kolm korda kiirem korterite hinnakasvust (5%). Korterite hinnakasv on selle aasta üheksa kuu jooksul olnud kõige kiirem Riias, kus eelmise aasta sama ajaga võrreldes tõusid korterite hinnad 10%, netopalga kasv oli samal ajal 7%. Pealinnade võrdluses oli kolmandas kvartalis eluase jätkuvalt kõige taskukohasem Riias, kus suure osakaalu tehingutes moodustavad Nõukogude-aegsed korterelamud ning uute korterite osakaal tehingutes on tagasihoidlik.