Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna korteriostjatel on olnud kuus aastat stabiilset ostujõudu
Korterihindade odavaks-kalliks hindamise kõrval on mõistlik neid võrrelda sissetulekutega. Enamus koduostjate sissetulek on palk. Seega tasub kõrvutada keskmist palka eluaseme keskmise hinnaga.
Seejuures tuleb silmas pidada, et tehinguhind peegeldab tehingutes olevate elamispindade vanuselist ja asukoha struktuuri. Ostujõule ausa hinnangu andmiseks peab võrdlema sarnase kvaliteediga kinnisvara väärtuse muutumist.
Järgnevalt on võrreldus Tallinna keskmist palka Tallinna 1971-1990 valminud korterite tehinguhindadega. Sel ajavahemikul valminud korter on enamasti nõukogudeaegne paneelmaja tüüpkorter, mille kvaliteedierinevused ei ole liiga suured.
Tallinna keskmise palga eest on 2019 III kvartali andmete baasilt võimalik osta 0,8 m² Tallinna keskmise hinnaga 1971-1990 valminud korterit. Vaatamata tormilistele arvamusavaldustele kõrgetest korterite hindadest tuleb paraku tõdeda, et täpselt 0,8 ruutmeetrit tüüpkorterit on keskmise Tallinna palga eest olnud võimalik osta viimased kuus aastat.
Teisisõnu on keskmine palk kasvanud umbes-täpselt sama kiirusega, mille võrra on kallinenud samaväärne korteri väärtus.
Arvestades, et selle perioodi jooksul on korteritehingute arv olnud pigem kasvamas ehk ostjad on Tallinna kortereid aktiivselt ostnud, siis objektiivse reaalsuse tõdemusena peab tunnistama, et selline korterite hinnatase on olnud elamispindade nõudluse jaoks igati vastuvõetav.
Ratsionaalset argumentatsiooni kõrvale lükates ja keskendudes emotsioonidele võib tõepoolest väita, et elamispindade hinnad ei ole olnud kunagi nii kõrged, kui need on praegu. Siiski peab meenutama, et täpselt sama väide kehtib ka sissetulekute ehk keskmise palga suhtes. Või veel laiemalt – Eestis ei ole kunagi elatud nii rikkalt ja nii hästi kui elatakse praegu.
Seotud lood
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Kas valdkonnas jalad juba põhjas? Vaata, kuidas konkurendil läks! Rivis käibed, kasumid ja omanikud. Tutvu analüütilise ülevaatega
Vaata galeriid ja saa teada, kes said II, kes III koha!
Kvartali arhitektuuri loovad arhitektuuribürood Arhitekt11 ja HGA, maastikuarhitektuuri TajuRuum ning sisearhitektuuri studio ARGUS ja LÄVI
Kuulutati välja arhitektuurivõistlus.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele