Autor: Tõnu Toompark • 7. jaanuar 2020

Seejuures tuleb silmas pidada, et tehinguhind peegeldab tehingutes olevate elamispindade vanuselist ja asukoha struktuuri. Ostujõule ausa hinnangu andmiseks peab võrdlema sarnase kvaliteediga kinnisvara väärtuse muutumist.

Järgnevalt on võrreldus Tallinna keskmist palka Tallinna 1971-1990 valminud korterite tehinguhindadega. Sel ajavahemikul valminud korter on enamasti nõukogudeaegne paneelmaja tüüpkorter, mille kvaliteedierinevused ei ole liiga suured.

Tallinna keskmise palga eest on 2019 III kvartali andmete baasilt võimalik osta 0,8 m² Tallinna keskmise hinnaga 1971-1990 valminud korterit. Vaatamata tormilistele arvamusavaldustele kõrgetest korterite hindadest tuleb paraku tõdeda, et täpselt 0,8 ruutmeetrit tüüpkorterit on keskmise Tallinna palga eest olnud võimalik osta viimased kuus aastat.

Teisisõnu on keskmine palk kasvanud umbes-täpselt sama kiirusega, mille võrra on kallinenud samaväärne korteri väärtus.

Arvestades, et selle perioodi jooksul on korteritehingute arv olnud pigem kasvamas ehk ostjad on Tallinna kortereid aktiivselt ostnud, siis objektiivse reaalsuse tõdemusena peab tunnistama, et selline korterite hinnatase on olnud elamispindade nõudluse jaoks igati vastuvõetav.

Ratsionaalset argumentatsiooni kõrvale lükates ja keskendudes emotsioonidele võib tõepoolest väita, et elamispindade hinnad ei ole olnud kunagi nii kõrged, kui need on praegu. Siiski peab meenutama, et täpselt sama väide kehtib ka sissetulekute ehk keskmise palga suhtes. Või veel laiemalt – Eestis ei ole kunagi elatud nii rikkalt ja nii hästi kui elatakse praegu.