Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tallinna korteriostjatel on olnud kuus aastat stabiilset ostujõudu
Korterihindade odavaks-kalliks hindamise kõrval on mõistlik neid võrrelda sissetulekutega. Enamus koduostjate sissetulek on palk. Seega tasub kõrvutada keskmist palka eluaseme keskmise hinnaga.
Seejuures tuleb silmas pidada, et tehinguhind peegeldab tehingutes olevate elamispindade vanuselist ja asukoha struktuuri. Ostujõule ausa hinnangu andmiseks peab võrdlema sarnase kvaliteediga kinnisvara väärtuse muutumist.
Järgnevalt on võrreldus Tallinna keskmist palka Tallinna 1971-1990 valminud korterite tehinguhindadega. Sel ajavahemikul valminud korter on enamasti nõukogudeaegne paneelmaja tüüpkorter, mille kvaliteedierinevused ei ole liiga suured.
Tallinna keskmise palga eest on 2019 III kvartali andmete baasilt võimalik osta 0,8 m² Tallinna keskmise hinnaga 1971-1990 valminud korterit. Vaatamata tormilistele arvamusavaldustele kõrgetest korterite hindadest tuleb paraku tõdeda, et täpselt 0,8 ruutmeetrit tüüpkorterit on keskmise Tallinna palga eest olnud võimalik osta viimased kuus aastat.
Teisisõnu on keskmine palk kasvanud umbes-täpselt sama kiirusega, mille võrra on kallinenud samaväärne korteri väärtus.
Arvestades, et selle perioodi jooksul on korteritehingute arv olnud pigem kasvamas ehk ostjad on Tallinna kortereid aktiivselt ostnud, siis objektiivse reaalsuse tõdemusena peab tunnistama, et selline korterite hinnatase on olnud elamispindade nõudluse jaoks igati vastuvõetav.
Ratsionaalset argumentatsiooni kõrvale lükates ja keskendudes emotsioonidele võib tõepoolest väita, et elamispindade hinnad ei ole olnud kunagi nii kõrged, kui need on praegu. Siiski peab meenutama, et täpselt sama väide kehtib ka sissetulekute ehk keskmise palga suhtes. Või veel laiemalt – Eestis ei ole kunagi elatud nii rikkalt ja nii hästi kui elatakse praegu.
Seotud lood
Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (RKAS) otsib visiooniga arendajat sadamate vahelisele alale. Müüki saabunud kinnistud Süsta tänaval ühendavad endas strateegilise asukoha, suuremahulise arenduspotentsiaali ning mitmekülgsed kasutusvõimalused.
Enimloetud
4
5
Mis on linnaruumis out ja mis on in? Mida on ühist Tasinkil, Vektoril ja Metro Mustamäe tee arendusel?
6
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Viimased uudised
Investor Kristi Saare: “Mind maksumaksjana vihastas, kui minister ütles, et maksame trahvi - minu raha eest makstakse neid mõttetuid trahve”
Ostja soov valitseb, aga arendajad peaksid ostjaid rohkem harima
Hetkel kuum
Hoone arendajal pole põhjust nutta - selle hoonega ollakse pikas plaanis võidus
Olulisemad muudatused puudutavad just planeerimismenetlust
Mis on linnaruumis out ja mis on in? Mida on ühist Tasinkil, Vektoril ja Metro Mustamäe tee arendusel?
Nordeconi juhatuse liige Tarmo Pohlak: Nordeconi eesmärk on luua keskkond, kus on päriselt hea elada – mitte ainult täna, vaid ka pikemas vaates.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele