Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peep Sooman: Tallinna korterite hinnad ei ole langenud
1Partner avaldas sel nädalal Maa-ameti andmetele tuginedes teate, et jaanuaris maksis korteri ruutmeeter keskmiselt ligi 7 % vähem kui detsembris.
„Kellele rõõmuks, kellele kahjuks, kuid tegemist on eksitava informatsiooniga ja midagi soodsamaks pole läinud“, väidab Pindi Kinnisvara juhatuse liige Peep Sooman.
„Liiga tihti leitakse statistikas suuremat sorti kõikumine ja kasutatakse seda tähelepanu saavutamiseks ära. Paraku ei anta aru, et sellised vastuolulised sõnumid ei suurenda mingil moel kinnisvarasektori usaldusväärsust,“ arutles ta.
„Tõsi, jaanuaris oli statistiliselt miinuses nii 17 olulisema linna tehingute keskmist ruutmeetrihinda seirav Pindi Indeks (-9% ehk 1559 €/m²) kui ka Tallinna tehingute keskmine hind (-7% ehk 1984 €/m²), kuid soodsamaks pole midagi läinud. Detsembris viskas statistilise keskmise üles uusarenduste asjaõigustehingute laine, mis traditsiooniliselt suures osas aasta lõppu jääb. Seetõttu olid detsembri numbrid kõrged ja jaanuar sellevõrra uuesti madalam, kuna tehingute struktuur logises aasta alguses uuesti paika,“ selgitas Sooman.
KAS TALLINNA KORTER LÄKS SIIS ODAVAMAKS VÕI MITTE?
Küsime seda juba 20. veebruaril Äripäeva kinnisvarakonverentsil, kus aruteluringis võtab kohad sisse kinnisvaraanalüütikute raskekahurvägi koosseisus Igor Habal Uus Maa Kinnisvarabüroost, Mihkel Eliste Arco Vara Kinnisvarabüroost ja Alar Voogla Domus Kinnisvara büroost.
Tule kuula, kas vaidluses sünnib tõde! Selleks pane end esmalt kirja SIIN
„Eesti kinnisvaraturg on nii õhuke, et juba mõnekümne keskmisest kallima või odavama tehingu sooritamisel hakkavad graafikud tugevalt võbelema. Hinnatõuse ja -languseid saab hinnata ainult konkreetsete objektide lõikes, mitte tuimalt graafikut vaadates. Kui langus tõesti aset leiab, oleme esimesed, kes sellest turule teada annavad,“ lisas ta.
Seotud lood
Vaata veebihommikut järele!
Riigil on plaan kaotada väga paljudelt objektidelt automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi (ATS) tulekahjuteate Häirekeskusesse edastamine. Automaatsest tulekahjuteatest loobumine puudutab teiste objektide hulgas büroo- ja tööstushooneid, kaubanduskeskuseid ning haridus- ja lasteasutusi. Kas enam kui tuhat hoone omanikku peaks nüüd muretsema, et tulekahju korral jääb abi tulemata?
Enimloetud
4
Viimased uudised
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata, mida büroode vakantsuse kasv toob kaasa omakorda
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele