Perekonnaseaduse § 27 ütleb, et abikaasa valitseb oma lahusvara iseseisvalt ja omal kulul. Erand kehtib aga siis, kui rakendatakse elukoha kaitse sätet, mille järgi pole pärandiks või kingituseks saadud lahusvara võimalik müüa ilma abikaasa nõusolekuta ja seda isegi juhul, kui abikaasa ei ole elukohta sisse kirjutatud.
Tüli korral võib abikaasa takistada kinnisvaratehingut
  • Foto: Pixabay
Kinnisvaraportaali Kinnisvara24 tegevjuhi Katrin Aroni sõnul on elukoha kaitse sätte eesmärgiks kaitsta abikaasat, kes ei ole pärandi või kinkelepinguga otseselt seotud, kuid kasutab kinnisvara elamiseks. „Kui inimesed on abielus ning üks osapool saab päranduseks või kingituseks maja või korteri, siis omandi mõttes kuulub vara ainult saajale ja teisel poolel pole sellele mingeid õigusi. Pärandiks või kingituseks saadud vara müümisel tuleb aga arvesse võtta elukoha kaitse sätet, mille mõte on selles, et üks pool ei saa ilma teise poole nõusolekuta teha kinnisvaraga sellist tehingut, mis halvendaks teise poole elujärge.“

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele