Täna paigaldati nurgakivi kultuuri- ja hariduskeskusele Viimsi Artium. Aasta pärast valmivasse hoonesse rajatakse ka tipptasemel 500kohaline kontserdisaal.
- Viimsi Atriumi nurgakivi paneku tseremoonia. Foto: Viimsi vald
Artium saab ühiseks koduks seni eri kohtades tegutsenud Viimsi muusika-, kunsti- ja teaduskoolidele ning huvikeskusele, teatab Viimsi vallavalitsus.
Viimsi vallavolikogu esimehe Taavi Kotka arvates on Artiumi puhul kõige erilisem see, et maja ehitatakse kogukonna raha eest, riigi osalus projektis on alla 10 protsendi. „See on ehitis, milleks kogukond paneb oma rahad kokku ja teeb midagi sellist, millest sünnib naeru, kultuuri, tantsu, muusikat, kunsti, teadust ja kõike muud. Aitäh, kallid viimsilased selle panuse eest!“ ütles Kotka nurgakivi asetamisel.
Hoone ehitustööd algasid möödunud aasta oktoobris. Tööde teostaja Nordlin Ehitus OÜ juhatuse esimees Ülo Older kinnitas nurgakivi tseremoonial, et ollakse graafikus. „Koostöö tellijaga on olnud suurepärane ja igapäevased probleemid on lahendatud väga operatiivselt. Ma ei näe takistust, et anname hoone aasta pärast üle ja saame märtsis 2022 Artiumi avamist tähistada sama ülevas meeleolus nagu täna,“ lausus Older.
Viimsi valla haldusettevõte OÜ Viimsi Haldus ja ehitusfirma OÜ Nordlin Ehitus vahel sõlmitud lepingu kohaselt valmib valla kultuuri- ja hariduskeskus Viimsi Artium 2022. aasta veebruariks. Hoone ehituse maksumus on 14,4 miljonit eurot ja see hõlmab kokku ligi 9000 ruutmeetrit Viimsi Artiumi pea- ja kõrvahooneid ning väliõppe ala. Hoone projekteeris arhitektuuribüroo Kavakava. Viimsi Artium paikneb Haabneeme kooli kõrval Randvere tee ääres.
Viimsi uue kultuuri- ja hariduskeskuse idee sai alguse 2016. aastal. Nelja aastaga omandas vald ehitusalused kinnistud, koostas detailplaneeringu, viis läbi rahvusvahelise arhitektuurivõistluse, korraldas nimekonkursi, tellis projekteerimise ja valis riigihankega ehitaja.
Seotud lood
Ligi 15 aastat tegutsenud Maasoojus OÜ on kütte- ja ventilatsioonisüsteeme paigaldanud sadadesse kodudesse ja kontoritesse. Et tõestada nii endale kui ka klientidele heade süsteemide tõhusust, ehitas ettevõte mõned aastad tagasi Jürisse 440 ruutmeetri suuruse kontori- ja laohoone, mille küttele, jahutusele ja soojaveetootmisele vajalik elektrikulu kokku on aastas vaid 4500 kWh.