Autor: kinnisvarauudised.ee • 9. märts 2021

Kliima võimaliku muutuse tõttu tuleb nii hoonete planeerimises kui ehituses rõhku panna piiratud ressurssidele, peame väljakujunenuid praktikaid muutma ning uute nõuete ja ootustega kohanema. Millised on viimased trendid, mugavad ja tõhusad lahendused?

25. märtsil toimuvale veebikonverentsile registreerida saab SIIN.

Digitaalehituse klaster alustas uue töögrupiga, mis hakkab tegelema ehitussektori co2 jalajälje kaardistamise probleemidega. Töögrupi esmane ülesanne on juhtida tähelepanu ehitussektori co2 jalajäljega seonduvatele teemadele, teha teavitust ning arendada koostööd erinevate kodumaiste ja piiritaguste huvigruppide vahel, kes saaksid jalajälje kaardistamisel ja kahandamisel kaasa aidata. Töögrupi töödest räägib lähemalt Digitaalehituse klastri juhatuse esimees Madis Avi.

Äsja Euroopa Liidu riikides ratifitseeritud Roheleppes on kesksel kohal ringmajandus, mis tähendab, et eesmärgiks on ressursside ja materjalide säästlik-, taas- või korduvkasutatamine. Seni on keskkonnamõju vähendamiseks hoonete ehitamisel ja renoveerimisel Eestis piirdutud peamiselt energiatõhususe parandamisega liginullenergia nõuete kaudu. Seevastu teiste Põhjamaade ning Lääne-Euroopa ehitussektor on keskkonnamõju vähendamisel ja kliimaneutraalsuse tagamisel märksa ambitsioonikam. Mis asi on EPD, kust selle saab ja miks selle olemasolu on ühtäkki nii tähtis? Keskkonnadeklaratsioonide (EPD) väärtusi kirjeldab LCA Support tegevjuht, olelusringi hindamise ekspert Anni Oviir.

Ühelt poolt on hooned sektor, mis oma energiatarbega kasvuhoonegaase õhku paisates kliimamuutust põhjustavad, tekitades vajaduse seeläbi kasutada energiatõhusamaid lahendusi. Teisalt on kliimamuutuste tagajärgi juba praegu näha, mistõttu on ehitussektoris oluline arvestada juba muutunud ilmaoludega nagu tugevnenud tormid, suvised kuumalained ja sagenenud vihmahood.

Stockholmi Keskonnainstituudi Tallinna Keskus, kliima-ja energia eksperdi Kerli Kirsimaa ettekanne teeb ülevaate erinevatest kliimamõjudest hoonetele ning selgitab, mis on kohanemis- ja leevendusmeetmed ja nende võimalikud koosmõjud ehitussektorile.

TalTech ehitusteadlase ja akadeemik Jarek Kurnitski etteakandest saab teada ärihoonete energiatõhususe parandamise eesmärgid ja tegeliku tasuvuse.

Põlevkivituhk on sertifitseeritud ehitusmaterjal, mis võimaldab teede ehitusel tunduvalt vähendada CO2 jalajälge, tegemata sealjuures järeleandmisi tee ehituse kvaliteedis.

Eesti Energia primaarenergia osakonda tehnoloog Arina Szczygielska ja Tallinna Tehnikakõrgkooli lektor, teedeinsener ning TalTech projektijuht Sven Sillamäe räägivad ettekandes:

• põlevkivituha tootmisest, väärtuslikust kõrvaltootest sertifitseeritud ehitusmaterjalini;

• põlevkivituha kasutamise eelistest ringmajanduse keskkonnas, CO2 jalajälje vähendamine ning sellest tulenevalt Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 eesmärkide täitmine;

• põlevkivituha kasutamise tehnoloogiast teede rajamisel, praktilised nõuanded ja näited.

Kas tulevikus kolime kõik puitmoodulitest tehasemajadesse? Keskkonna- ja ehitusnõuded, ehitamise kiirus ning töö efektiivsus suruvad ehitusturul peale muutusi, vähemalt on selles kindel puitmajatehastesse kümneid miljoneid eurosid panustanud Harmet OÜ. Masstootmises on võit sees ka teiste hinnangul, isegi kui nad täit õhinat ei jaga. Küsimustele teab vastuseid Harmet projektijuht Egle Vogt.

Konverentsil kuuleb veel mitmeid teemasid, vaata lähemalt SIIT.