Taas astuvad võistlustulle Eestis, Lätis ja Leedus valminud kinnisvaraprojektid
Äripäeva Leedu sõsara Verslo Žiniose lipu all on tegemist juba 7. korraga, mil Baltikumis viimase aasta jooksul valminud kinnisvaraprojekte hinnatakse viies kategoorias: parim elumaja, parim büroohoone, parim ostukeskus, parim tööstushoone ja parim linnakeskkond. Nominente on kõigist kolmest Balti riigist kokku 22.
Läinud aasta parimad kinnisvaraprojektid ootavad SINU HÄÄLT!
Eile algas Verslo Žiniose portaalis ka rahvahääletus, millest osa võtma on oodatud kõik huvilised, seega on igaühel võimalus tutvuda nominentidega ja anda hääl oma lemmikule. Hääle saab anda igas kategoorias eraldi ning hääletus on avatud 18. novembril kella kaheni päeval.
Rahvahääletus on aga vaid üks osa valimisprotsessist. 22 parimat projekti, mille valisid välja Baltic Real Estate Investment Forumi (BREIFi) partnerid – kinnisvaraettevõtted Newsec ja Ober-Haus –, hindas ka žürii ja võitjad tehakse teatavaks tänavusel Baltic Real Estate Investment Forumil, mis toimub 18.–19. novembril Vilniuses.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Žüriisse kuulusid:
• Mindaugas Statulevičius, Leedu Kinnisvaraarenduse Assotsiatsiooni president;
• Madis Raidma, Rootsi investeerimisfirma East Capital peadirektor;
• Evelina Povilaitytė, Verslo Žiniose ehituse ja kinnisvara rubriigi toimetaja;
• Martinas Vanagas, Läti Kinnisvaraarenduse Ühenduse tegevjuht;
• Zane Tetere–Šulce, arhitektuurifirma Open AD asutaja ja peaarhitekt;
• Helen Roots, Äripäeva Kinnisvarauudiste portaali juht;
• Rūta Leitanaitė, Leedu Arhitektide Ühenduse esinaine.
Hindamise peamisteks märksõnadeks olid innovaatilisus ja disain, asukoht ja ligipääsetavus, kvaliteet ja ehituse kaasaegsus, keskkonda sobivus ning mõjud loodusele, kogukonnale ja linnale. Sõltuvalt kategooriast ja objektide spetsiifikast võisid hindamiskriteeriumid mõnevõrra erinevad olla.
Hääli saab anda igas kategoorias, kui logid keskkonda sisse oma Verslo Žiniose, Facebooki, Google’i või LinkedIni kontoga – korraldajad eelistavad kõiges läbipaistvust.
Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.