Uute korterite ehitamine on drastiliselt koondunud vaid kolme suuremasse tõmbekeskusesse, milleks on Tallinn, Tartu ja Pärnu oma lähimate aladega, teatab City24.ee viimase viie aasta jooksul eluruumidega tehtud ostu-müügitehingute andmete põhjal.
2019. aastal valminud kortermaja Pärnus.
  • 2019. aastal valminud kortermaja Pärnus.
  • Foto: Andras Kralla
„Alles hiljuti saime öelda, et Eestis on buum ja kodusid osteti nii-öelda lausa paberilt. Kui vaadata aga numbritele otsa, siis sellest buumist on osa saanud vaid juba teada-tuntud tõmbekeskused. Nii mõneski maakonnas saab aga päris uusi kortereid kokku lugeda ühe käe sõrmedel ja see pole sugugi hea indikaator omavalitsustele. See näitab, et tegemist ei pruugi pikas perspektiivis olla jätkusuutliku elukeskkonnaga, kus soovitakse elada ja oma lapsi kasvatada ning kus jaguks piisavalt töökohti,“ ütles kinnisvaraportaali City24.ee portaalijuht Karin Noppel-Kokerov.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 29.05.26, 14:27
Millal jääb korteriühistu juhatus hätta? Märgid, et maja vajab professionaalset haldust
Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele