Korterelamute kiirete näppude voor ajas osalejad eriti vihaseks
Kevadel korraldatud korterelamute rekonstrueerimise toetusvoor sulgus seekord eriti kiiresti ning toetusest ilmajäänud süüdistavad teisi osalejaid teadlikult puudulike avalduste esitamises.
80 miljonit eurot läks sel kevadel korteriühistutele, kes soovivad ette võtta oma hoone täieliku rekonstrueerimise. Nagu ikka, kujunes sellest kiirete näppude voor ehk toetusejärjekorda pääsesid need, kes esimesena taotluse esitasid. Raha ammendumise tõttu peatati voor juba samal päeval kell 17.
Seotud lood
Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul renoveeritakse vanu Tallinna „mägede“ kortermaju juba sellisel tasemel, et need on nii välimuselt kui tehnosüsteemidelt uueväärsed ning selliste kõrval muutub korrastamata hoones korteri müümine järjest keerulisemaks.
50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist, et ka järgmistel kümnenditel olla elukohaks sadadele tuhandetele inimestele. Millised renoveerimistööd on vajalikud ning kuidas korterühistu peaks renoveerimist finantseerima?
Enne aastat 2000 ehitatud kortermajad peavad 27 aasta pärast vastama Euroopa Liidu roheleppe nõudele, mis ütleb, et need hooned peavad vastama vähemalt C-energiamärgisele. Kuidas seda saavutada, sellest kirjutab SEB kliendihaldur Dmitri Matin.
Enne 10. aprillil lõppenud vooru toetati korterelamute terviklikku rekonstrueerimist aastal 2020. Siis oli vooru maht 71 miljonit, kuid kasutamata jäi 11 miljonit eurot. Nüüd lõppenud vooru aktiivseimad taotlejad olid lõunaeestlased, esitatud taotlusest laekus Lõuna-Eesti maakondadest ligi pool.
Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.
Enimloetud
1
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
2
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
4
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Viimased uudised
Vaata ülevaatlikku graafikut, kuidas käibed aastases võrdluses üle Eesti muutusid.
Konverentsid
Hetkel kuum
Ahnuse kättemaks on valus. Näiteks Everaus Kinnisvara koondas ehitajad. Siin vormub arendusvaldkonna tulevik, mis ei ole kõigile jõukohane.
Tegemist on kinnisvaraarendajate seas maad võtva laiema trendiga. Uuri lähemalt!
Eluasemearendus ja -turg söövad endil jalgu alt - ees on pikk ja valuderikas kümnend
11,25 hektarit: vaata muljeavaldavat galeriid tervest tuleviku tõmbekeskusest
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele