Korterelamute kiirete näppude voor ajas osalejad eriti vihaseks

Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul renoveeritakse vanu Tallinna „mägede“ kortermaju juba sellisel tasemel, et need on nii välimuselt kui tehnosüsteemidelt uueväärsed ning selliste kõrval muutub korrastamata hoones korteri müümine järjest keerulisemaks.

50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist, et ka järgmistel kümnenditel olla elukohaks sadadele tuhandetele inimestele. Millised renoveerimistööd on vajalikud ning kuidas korterühistu peaks renoveerimist finantseerima?

Enne aastat 2000 ehitatud kortermajad peavad 27 aasta pärast vastama Euroopa Liidu roheleppe nõudele, mis ütleb, et need hooned peavad vastama vähemalt C-energiamärgisele. Kuidas seda saavutada, sellest kirjutab SEB kliendihaldur Dmitri Matin.

Enne 10. aprillil lõppenud vooru toetati korterelamute terviklikku rekonstrueerimist aastal 2020. Siis oli vooru maht 71 miljonit, kuid kasutamata jäi 11 miljonit eurot. Nüüd lõppenud vooru aktiivseimad taotlejad olid lõunaeestlased, esitatud taotlusest laekus Lõuna-Eesti maakondadest ligi pool.

Pärnu kinnisvaraturg näitab taas kasvumärke – tehingute arv on suurenenud ning lähiaastatel jõuab turule mitu uut arendusprojekti. Euribori stabiliseerumine on ostjate huvi elavdanud, kuid samal ajal on kasvanud ka nende ootused. Kui varem mängis otsuse tegemisel olulist rolli eelkõige ruutmeetri hind, siis nüüd hinnatakse üha enam kodu funktsionaalsust, elukeskkonna kvaliteeti ja asukohta. Traditsiooniliselt hinnatud rannarajooni kõrval kogub tähelepanu ka kiiresti arenev jõeäärne piirkond.