Korterelamute kiirete näppude voor ajas osalejad eriti vihaseks

Uus Maa analüütiku Risto Vähi sõnul renoveeritakse vanu Tallinna „mägede“ kortermaju juba sellisel tasemel, et need on nii välimuselt kui tehnosüsteemidelt uueväärsed ning selliste kõrval muutub korrastamata hoones korteri müümine järjest keerulisemaks.

50% ehk valdav osa Eesti elanikest elab kortermajades, mis on ehitatud enam kui 20 aastat tagasi ning vajavad renoveerimist, et ka järgmistel kümnenditel olla elukohaks sadadele tuhandetele inimestele. Millised renoveerimistööd on vajalikud ning kuidas korterühistu peaks renoveerimist finantseerima?

Enne aastat 2000 ehitatud kortermajad peavad 27 aasta pärast vastama Euroopa Liidu roheleppe nõudele, mis ütleb, et need hooned peavad vastama vähemalt C-energiamärgisele. Kuidas seda saavutada, sellest kirjutab SEB kliendihaldur Dmitri Matin.

Enne 10. aprillil lõppenud vooru toetati korterelamute terviklikku rekonstrueerimist aastal 2020. Siis oli vooru maht 71 miljonit, kuid kasutamata jäi 11 miljonit eurot. Nüüd lõppenud vooru aktiivseimad taotlejad olid lõunaeestlased, esitatud taotlusest laekus Lõuna-Eesti maakondadest ligi pool.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.