Minilaod on võlgnikega hädas, üha rohkem kraami läheb oksjonile

Lisaks Peetris asuvale 350 minilaole plaanib Everaus Kinnisvara järgmise aasta kevadel avada Haabersti ja Õismäe piiril veel 400 miniladu suurusega 2 kuni 20 m².

Minilaod on nähtus, mis Eestis aina harjumuspärasemaks muutub. Kadumas on niiskete ja ebaturvaliste keldri- ja garaažibokside aeg. Miniladu ei ole koht, kuhu viia ebavajalikke asju, vaid vastupidi – seal hoitakse olulisi asju, mis vajavad turvalist ja sooja hoiustamist. Paljud meist ei ole aga kunagi mõelnud, millistes olukordades võiks minilaost abi olla. Siin on 7 olukorda, millal sinagi võiksid miniladu kasutada.

Okupatsiooniaegsed garaažiboksid tõusevad aina rohkem hinda - neid järjest lammutatakse, samas saab neile anda uusi funktsioone vaat et kuni nutiladudeni välja.

Läti investeerimisfirma Merito Partners kaasab raha, et luua üle Baltikumi massiivne väikeladude võrgustik, kuhu kuuluks vähemalt 10 000 laoruumi.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.