Ole valmis - riik jagab korteralmutele 170 miljonit

Riiklik üürimajade programm ei ole olnud oma põhieesmärkides, tööjõu mobiilsuse ja ettevõtluse arengu edendamisel tulemuslik, leiab Riigikontroll oma täna avalikustatud auditis. Sel eesmärgil rajatud üürimajade hulgas on ka õnnestunud projekte, kuid arvestatavad riskid riigi raha kasutamisel ebaõnnestuda on jäänud maandamata.

EL kiitis täna lõplikult heaks hoonete energiatõhususe direktiivi, millega pannakse liikmesriikidele paika raamistik heitkoguste ja energiatarbimise vähendamiseks kõigis hoonetes.

Eestis ei ole hoonete renoveerimine muutunud päevakajaliseks mitte üksnes esteetilisest aspektist või vajadusest lähtudes, vaid seda lükkab aina enam tagant ka kliimaeesmärkide täitmise vajadus, kirjutab Swedbanki korteriühistute valdkonnajuhi Janis Pugri.

Paljud korteriühistud planeerivad renoveerimisel lisaks Kredexi toetusele kasutada omafinantseeringuna ka pangalaenu ning see tekitab kortermajade elanikes mitmeid küsimusi. SEB ärisegmendi müügijuht Riho Treumuth vastab viiele küsimusele kortermaja renoveerimislaenu kohta.

Ajal, mil tehnoloogia suudab rohkem, nõuame inimestelt endiselt liiga palju. Parkimissüsteemid on aastatega palju arenenud, aga kliendi vaatenurgast ei ole parkimine alati sama palju lihtsamaks läinud. Ikka leidub parklaid, kus tuleb sissesõidul peatuda, võtta pilet, hiljem meenutada, kuhu see sai pandud, otsida makseautomaati, sisestada sõiduki number või kontrollida, kas parkimine sai ikka õigesti alustatud ja lõpetatud. Kõik need lahendused on omal ajal tekkinud põhjusega ning paljudes kohtades on need ka täna täiesti õigustatud. Ühel hetkel tasub siiski küsida, miks peaks inimene endiselt ise tegema seda, mida tehnoloogia suudab tema eest juba usaldusväärselt ära teha.