Nüüdsest muutus mitu hoonetega seotud seadust

Renoveerimine võtab mitteeluhoonete puhul aina enam maad ja toob ka keskkonnasäästlikkuse raames kaasa vajaduse lähtuda erinevate lahenduste puhul aina enam ja teadlikumalt konkreetsest objektist, märgivad kinnisvara saates „Kinnisvaratund“ Riigi Kinnisvara AS-i projektidirektor Gert Rahn ja hoonete keskkonnasäästliku arendamise projektijuht Kadri-Ann Kertsmik.

Eestis on kitsakohaks see, et planeerimise ja lubade taotlemise süsteem nõuab otsuste langetamist enne arutelu, milline peaks ümbruskond olema, osutab Tartu linnaarhitekt Jiri Tintera.

Kui konstruktsioonid on endiselt püsivad, kandevõime säilinud ja pole füüsilist ega bioloogilist ohtu inimestele, on soovitus ärihoone renoveerida vastavalt kasutajate vajadustele, kirjutab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse ekspert Jaanika Veldre.

Ärikinnisvaraturg otsib tasakaalu, tee selleni on laiapõhjaline. Muutuv tarbijakäitumine, e-kaubandus ja kaugtöö on ümberkujundamas nõudlust kaubandus- ja kontoripindade järele, millega tuleb omanikel ja arendajatel arvestada, märgib põhjalikus kommentaaris Kinnisvarauudistele Summus Capitali Investeeringute juht Hannes Pihl.

Kinnisvaraturg muutub kiiresti, sest koduostjate ja üürnike ootused kodule on ajas nihkunud. Kuna eluasemekulud kasvavad ja perede eelarved on pingul, eelistatakse üha enam kodusid, kuhu saab kohe sisse kolida ning millel on hea hinna-kvaliteedi suhe. See areng mõjutab oluliselt ka seda, kuidas arendajad ja sisekujundajad eluruume planeerivad. Kinnisvaraeksperdi sõnul teevad inimesed ostuotsuse kiiremini, kui nad ei pea tegema suuri lisakulutusi.