Renoveerimisest saabki uusarenduse tüüp

Eestil tuleb 2050. aastaks renoveerida pool oma korterelamufondist, mis tähendab reaalsuses 14 000 hoone uuendamist.

Valdkonda saatev tööjõupuudus ei ole midagi uut. Võidukad edulood möödunud aastal saavutatu kohta lasevad sordiini alt aimata närvilisust ja süvenevat muret.

Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakonna juhataja Kaja Pae sõnul ei tohi renoveerimismaratonis ära unustada arhitekti rolli, mis lisab linnaruumile energiatõhususe kõrval ka kvaliteeti ja esteetikat.

Kui konstruktsioonid on endiselt püsivad, kandevõime säilinud ja pole füüsilist ega bioloogilist ohtu inimestele, on soovitus ärihoone renoveerida vastavalt kasutajate vajadustele, kirjutab Foruse kinnisvara jätkusuutlikkuse ekspert Jaanika Veldre.

Üha rohkem ostjaid ja investoreid hindab tänapäeva kinnisvara puhul lisaks asukohale ja ruutmeetritele ka hoone jätkusuutlikkust, energiatõhusust, elukeskkonna kvaliteeti ja mugavust. Üks peamisi kvaliteedi ja jätkusuutlikkuse sümboleid on rohesertifitseerimine. LEED-sertifikaat – maailmas üks tunnustatumaid rohehoonete kvaliteedimärke – on Põhjamaades juba tavapraktika.