Arendajatele: ilu on kliimakriisis tugevalt alahinnatud kriteerium

Energiatõhusast ehitusest on saanud üldtunnustatud norm, kuid laiemas plaanis on jätkusuutlikkuse praktikad ehituses ikka veel üksikute ettevõtete ja omavalitsuste fookuses. Iga ehitusprojekti saab ellu viia vähema süsinikuga, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) korraldatud piirkondlikel foorumitel toimuvad ka renoveerimise teemalised ümarlauad.

Tallinna koalitsioonileppest leiab punkte, mis võivad tööd anda taristuehitajatele ja arendajatele, tõmmata sirgemaks bürokraatia keerdkäigud ning tuua siia rohkem turistide raha.

Keskkonnasõbralik kinnisvara pakub kapitalile järjest lühema tasuvusajaga tootlust. Kui kehvemas energia- ja väärtusklassis on näha hinnalangust ja vakantside kasvu, siis energiatõhusa hoone järele on nõudlus püsivalt kõrge. Läbimõeldud funktsionaalsuse ja madalate energiakulude ning madalama riskiprofiiliga projektid saavad kiirema ning paremate tingimustega finantseeringu ning täituvad kiiremini eellepingutega, kirjutab kinnisvara ja juhtimisteenuste ettevõtte WHAT IF asutaja Maria Freimann.

Tallinna vanalinna südames, vaid mõne sammu kaugusel Viru väravatest, otsib uut omanikku ajalooline hoone, mille juurde kuulub vanalinna kohta haruldane võimalus – sel on privaatne, keskaegse linnamüüriga piirnev sisehoov, kuhu mahub parkima kuni kuus autot. Vana-Viru tänav 3 asuva kinnistu teeb eriti apetiitseks see, et sellel on olemas kooskõlastatud renoveerimisprojekt, mis võimaldab kujundada hoonest luksuskorterite ja äripindadega esindusliku arenduse.