Süsiniku jalajälg pole mitte nišiteema, vaid suure pildi teema
Energiatõhusast ehitusest on saanud üldtunnustatud norm, kuid laiemas plaanis on jätkusuutlikkuse praktikad ehituses ikka veel üksikute ettevõtete ja omavalitsuste fookuses. Iga ehitusprojekti saab ellu viia vähema süsinikuga, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.
Reaalsete tulemuste saavutamiseks on aga vaja mõista, et süsinikuarvutus ei ole kontekstist sõltumatu ja eraldiseisev nišiteema, vaid uus keskne teema. Mille mõte on ju säilitada elatav ja luua parem keskkond. Ja mille juurutamine juba enne seaduse sundi annab olulise konkurentsieelise.
Seotud lood
Keskkonda säästev ehitamine teenib üllast eesmärki ja on meie kõigi jaoks vajalik – samas selle tulemusel ei tohiks kinnisvara muutuda inimestele kättesaamatult kalliks, kirjutavad Fausto Capitali nõukogu liige ja projekteerimise juht Priidu Lokk ning TalTechi professor Jarek Kurnitski.
Tegutse: laenude andmine kinnisvarasektorile on küll soosingus, ent teiste sektorite investeerimisaktiivsuse puudumine võib kiiresti kujuneda veealuseks kariks, kirjutab Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik.
Tänu kinnisvarahalduse kiirele arengule ei piisa enam kunagi omandatud erialasest haridusest. Iga-aastane erialane täiendõpe on kiiresti muutuvas maailmas uus normaalsus, märgib Kinnisvarauudised.ee-le antud kommentaaris Stell Eesti AS tegevjuht Mikk Sillamaa.
Praegu on kogu ärikinnisvara hoonefondist energiamärgis vähem kui 10 protsendil. Lähitulevikus see muutub, sest pangad hakkavad energiamärgisele aina suuremat tähelepanu pöörama, kirjutab SEB pressiteates korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juht Anu Arnover.
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.
Enimloetud
2
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
5
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Viimased uudised
Haigla vana hoone (toona Kreenholmi haigla) valmis aastal 1913 arhitekt Paul Alischi projekti järgi.
Millest koosneb hoone pikaajaline remondikava? Mida tuleb laenu võtmisel võrrelda? Mida märkab kogenud haldur? Millest koosneb tark kokkuhoid?
Konverentsid
Hetkel kuum
Viljar Arakas: On heameel tõdeda, et taaskord on suuremahulise kinnisvaraobjekti ostuks kogunenud peamiselt Eesti investorid
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele