Süsiniku jalajälg pole mitte nišiteema, vaid suure pildi teema
Energiatõhusast ehitusest on saanud üldtunnustatud norm, kuid laiemas plaanis on jätkusuutlikkuse praktikad ehituses ikka veel üksikute ettevõtete ja omavalitsuste fookuses. Iga ehitusprojekti saab ellu viia vähema süsinikuga, kirjutab Rohetiigri „Ehituse teekaart 2040“ kaasautor ning kinnisvara- ja juhtimisteenuste platvormi WHAT IF asutaja Maria Freimann.
Keskkonda säästev ehitamine teenib üllast eesmärki ja on meie kõigi jaoks vajalik – samas selle tulemusel ei tohiks kinnisvara muutuda inimestele kättesaamatult kalliks, kirjutavad Fausto Capitali nõukogu liige ja projekteerimise juht Priidu Lokk ning TalTechi professor Jarek Kurnitski.
Tegutse: laenude andmine kinnisvarasektorile on küll soosingus, ent teiste sektorite investeerimisaktiivsuse puudumine võib kiiresti kujuneda veealuseks kariks, kirjutab Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonna juhataja Ero Viik.
Tänu kinnisvarahalduse kiirele arengule ei piisa enam kunagi omandatud erialasest haridusest. Iga-aastane erialane täiendõpe on kiiresti muutuvas maailmas uus normaalsus, märgib Kinnisvarauudised.ee-le antud kommentaaris Stell Eesti AS tegevjuht Mikk Sillamaa.
Praegu on kogu ärikinnisvara hoonefondist energiamärgis vähem kui 10 protsendil. Lähitulevikus see muutub, sest pangad hakkavad energiamärgisele aina suuremat tähelepanu pöörama, kirjutab SEB pressiteates korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juht Anu Arnover.
Kinnisvarastrateegia juhtimisagentuur WHAT IF tegi mõnevõrra ebahariliku sammu: ehitas tarkvara, mille üks eesmärke on vähendada tööd, mille eest ettevõttele endale seni maksti.