Vastulause: Varjendite rajamine – vajalik investeering Eesti turvalisusesse

Mustamäe või Lasnamäe paneelmajade alla varjendeid kaevata ei saa, seega jääks suurem osa Tallinna elanikkonnast nii ehk naa kaitse alt välja, märgib Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal.

Eesti valmisolek kriisiks on kehv, eriti täbaras seisus on suurlinnade korterielanikud, ütles Kriisiuuringute Keskus juht Hannes Nagel.

Varjendi täpsed tehnilised nõuded koostatakse eelnõuga paralleelselt koostöös eriala ekspertide ja liitudega ning kehtestatakse siseministri määrusega.

Siseministeerium soovib kavandatava varjumise eelnõuga kehtestada varjendi rajamise nõude kõigi üle 1200 m2 pinnaga hoonete ehitamisel. Iseensest ülimalt vajalik nõue just praeguses olukorras, ent arendajatel on meel hapu ja eesootava osas värvi kokku ei hoita - kes rohkem, kes vähem.

Kui 10 500 ruutmeetri suuruse tootmispõranda temperatuuri tõsta vaid kahe kraadi võrra, suudab betoonmass salvestada ligikaudu 2150 kWh energiat. See tähendab, et hoonet saab kütta ajal, mil energia on odavam, ning kasutada põrandasse salvestatud soojust kallimatel tundidel. Rae Tehnopargis valminud AQ Trafoteki arendus- ja tootmistehases on see vaid üks väike näide sellest, kui täpseks ja mitmekülgseks saab tänapäevase A-klassi tööstushoone energiakulu kavandamisel minna.