Läti kortermajade arenduskvaliteet on Eesti omast madalam

Elukondlik üüriturg on kui anekdoot: suured ja uhked kahe-kolme aasta tagused plaanid-unistused, kuidas üüripindu arendada või investorina lihtsalt raha kokku kühveldada hajuvad. Osasid üüripindu ei tea kuhu ära panna, teisi otsi taga tikutulega. Miks on see nii? Mitu eksperti räägivad suud puhtaks.

Aastaid naabrite varjus olnud Läti kinnisvaraturg kogub hoogu, mida näitavad uute arendusprojektide oluliselt kiirem lisandumine ja investeerimiskorterite ostuhuvi, aga ka sealsete investorite suur huvi Invego võlakirjade vastu.

"Kolleegid ütlevad, et kui nad näevad Lätis "kolme" hinna ees, on see juba kallis," märkis Bonava Eesti tegevjuht Taavi Soorm. Ka maa ruutmeetri hind on Eestist oluliselt odavam ja detailplaneeringutega läheb kiiremini, lisas ta.

Teooria on kaunis - excel lubab üürileandjale, eriti aga uusarenduslike elupindade üürileandjale kullaojasid ja hõbedajõgesid. Reaalsus aga keerab pildi kõveraks ning veel lisaks kümme vinti peale.

Kinnisvara- ja ehitusprojektide dokumentatsioon kasvab iga aastaga. Joonised, lepingud, koosolekuprotokollid, hooldusjuhendid ja tehnilised kirjeldused kogunevad erinevatesse süsteemidesse ning lõpuks on tükk tegu, et üldse aru saada, kus midagi asub. Ent see kõik saab tehisintellekti abiga olla kordades lihtsam.