Pangad suhtuvad eramute kasutusloa kaotamisse ettevaatliku optimismiga

Advokaadibüroo Sorainen koostas Riigikantselei tellimusel analüüsi, et hinnata, kas Eesti võiks loobuda mõnede teiste Euroopa riikide eeskujul elamute ja korterelamute kasutusloa kohustusest, ning kuidas selline muudatus mõjutaks ohutust, halduskoormust ja õiguslikku selgust.

Maa- ja ruumiamet ning Tallinn tüürivad järjest jõulisemalt maafondi ning linnaruumi, osutavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates Kinnisvaratund. Kardetud tagasilöögi asemel on tulemas hoopis edasilöök.

Kodulaenude väljastamisel arvestavad pangad väga paljude erinevate asjaoludega alates laenutaotleja finantskäitumisest kuni ostetava kinnisvara korrektse dokumentatsioonini. Ikka ja jälle tekib inimestel selle viimasega seoses küsimus, kas pank annab eluasemelaenu kinnisvara ostmiseks, millel puudub kasutusluba. Jah, annab, kuid see sõltub asjaoludest, selgitab Swedbanki laenude valdkonnajuht Anne Pärgma.

Tallinnas kehtestati mullu detailplaneering, mille algatamise taotluse esitamisest oli möödunud rekordiline 19 aastat. Seadus näeb taotluse esitamisest algatamiseni ette 1-3 kuud ja algatamisest kehtestamiseni maksimaalselt 3 aastat.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.