Maa- ja ruumiamet ning Tallinn tüürivad järjest jõulisemalt maafondi ning linnaruumi, osutavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates Kinnisvaratund. Kardetud tagasilöögi asemel on tulemas hoopis edasilöök.

- Riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd.
- Foto: Siim Sultson
"Me peaksime siiski lähtuma sellest, et meil on Tartu, Pärnu, Tallinn ja Ida-Virumaa linnastu. Avaliku sektori investeeringuid peaks tegema sellest lähtuvalt, et teeksime vähemalt regioonikeskused tugevaks," sõnas Mänd. "Kui me üritame kõiki maakonnakeskuseid vee peal hoida, siis Tallinna kasvu protsess jätkub täpselt nii, nagu see on siiamaani olnud. Meil ei ole olnud poliitilist julgust ütelda, et nüüd on nii, et need neli keskust on olulisemad kui teised maakonnakeskused." Tema kinnitusel selline lahendus aitaks kaasa sellele, et kogu Eesti elu ei valguks Tallinnasse. Samas Tallinna osas täiendas Mänd, et avalik sektor ei ole kaitsnud avalikku huvi. “On lihtsalt tegeletud pigem menetlusega ja selle tõttu on linn täitunud üsna ühesuguse hoonetüpoloogiaga. Otsige Tallinnas ridamaja! Tikutulega otsite ja väga raske on leida. On vaid eramu või suur kortermaja,” kirjeldas linnaarhitekt pealinna olukorda.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Oktoobris peetakse Sossi mäel sarikapidu, sest Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone hakkab valmima.