Riigiarhitekt ja linnaarhitekt: võõrandamisest saab väärindamine ja kaevikutest tullakse koostööle
Maa- ja ruumiamet ning Tallinn tüürivad järjest jõulisemalt maafondi ning linnaruumi, osutavad riigiarhitekt Tõnis Arjus ja Tallinna linnaarhitekt Andro Mänd saates Kinnisvaratund. Kardetud tagasilöögi asemel on tulemas hoopis edasilöök.
Loe AI kokkuvõtet
"Me peaksime siiski lähtuma sellest, et meil on Tartu, Pärnu, Tallinn ja Ida-Virumaa linnastu. Avaliku sektori investeeringuid peaks tegema sellest lähtuvalt, et teeksime vähemalt regioonikeskused tugevaks," sõnas Mänd. "Kui me üritame kõiki maakonnakeskuseid vee peal hoida, siis Tallinna kasvu protsess jätkub täpselt nii, nagu see on siiamaani olnud. Meil ei ole olnud poliitilist julgust ütelda, et nüüd on nii, et need neli keskust on olulisemad kui teised maakonnakeskused." Tema kinnitusel selline lahendus aitaks kaasa sellele, et kogu Eesti elu ei valguks Tallinnasse. Samas Tallinna osas täiendas Mänd, et avalik sektor ei ole kaitsnud avalikku huvi. “On lihtsalt tegeletud pigem menetlusega ja selle tõttu on linn täitunud üsna ühesuguse hoonetüpoloogiaga. Otsige Tallinnas ridamaja! Tikutulega otsite ja väga raske on leida. On vaid eramu või suur kortermaja,” kirjeldas linnaarhitekt pealinna olukorda.
Seotud lood
Kortermajade probleemid ei alga tavaliselt suurtest kriisidest, vaid väikestest asjadest, mis unarusse jäävad. Piisab ühest tegemata jäetud otsusest, ühest edasi lükatud hooldusest või vastamata kirjast, kui kuude ja aastate jooksul koguneb kõigest nähtamatu koorem, mille mõju tuntakse siis, kui võib olla liiga hilja.
Enimloetud
Viimased uudised
Pärnits: pole sellist suhtumist riigiasutustelt kohanud
Konverentsid
Hetkel kuum
Vaata pildigaleriid uuest laokompleksist
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele