Riik lihtsustab riigihangete reegleid. “Riigihange ei ole rituaal, vaid tööriist”

Eestis kasutatakse riigihankeid uute tehnoloogiate arendamiseks häbematult vähe – vähem kui 2% hangetest sisaldab innovatsioonikomponenti. Avaliku sektori innovatsioonikonverentsil tõdeti, et probleem ei ole rahas, vaid tahtes: puudu on strateegiline juhtimine, julgus ja visioon.

Arhitektuurivõistluse eesmärk on leida nii linnaehituslikult kui ka funktsionaalselt sobivaim lahendus Kultuurikilomeetri äärde plaanitavale enam kui 12 000 m2 suurusele muuseumikompleksile.

Linnaruum on üha enam ka juriidiline ruum, kus esteetika ja funktsionaalsus peavad käima käsikäes õigusliku korrektsusega, kirjutavad Soraineni advokaadibüroo kinnisvara- ja ehitusõiguse ekspert Britta Retel ning riigihangete ekspert Mario Sõrm.

Vaatamata Tallinna Haigla Arenduse Sihtasutuse poolt riigihangete registri vahendusel avaldatud teatele pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamise kohta, on Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit (EKEL) ning Eesti Arhitektide Liit (EAL) jätkuvalt seisukohal, et hankega seotud olulised probleemid on endiselt lahendamata.

Ikka ja jälle kuuleme uudistest, kuidas mõni tundlikke isikuandmeid omav ettevõte satub küberrünnaku ohvriks. Tõsi, tihti ei olegi süüdi otseselt ettevõte ise, vaid hooletu on olnud hoopis mõni koostööpartner. Siiski tasub igal ettevõttel järele mõelda, kas neil on tehtud kõik selleks, et tagatud oleks vähemalt küberturvalisuse baastase. Sama tasub uurida ka koostööpartneritelt, rõhutab Telia küberturbeekspert Henri Vajak.