Pööningu väljaehitamine on hea äri - tavaliselt paneb ehitaja katusekorruse selle käigus majale uue katuse, teeb korda fassaadi ja trepikojad, kirjutab Aivar Kaljulaid Arco Varast. 
Väikesesse majja tuleb juurde ka elanikke, mis tähendab, et üldkulud lähevad väiksemaks, kuna need jagatakse rohkemate inimeste peale. Huvi katusekorterite ostmise vastu on olemas, kuid väiksemates, kahe-kolmekorruselistes majades. Suuremates ja kõrgemates majades, kus ei ole lifti, on katusekorruse müük keerulisem, kuna peab jala käima.
Kust alustada?
Ehituslik ekspertiis tuleb tellida kohe, kui tuleb idee katusekortereid teha. Samamoodi tuleb oma idee kohe kohaliku omavalitsusega läbi rääkida. Ei ole mõtet aega raisata, kui kohalik omavalitsus ei luba kortereid juurde teha või kui ei lubata teha täiendavaid aknaid.
KOMMENTAAR
Arco Vara Tallinna elamispindade osakonna juht Agur Tammistu:
Katusekorterid sobivad eelkõige ajaloolise või  miljööväärtuslikku piirkonda. Need majad võivad olla nii puit- kui ka kivimajad, näiteks Stalini-aegsed hooned. Need korterid on sihtgrupile, kellele meeldivad ebatavalised ruumilahendused.
Välja ehitamata pööningukorrust saab müüa, kuid sellisel kujul ei ole korteritele reeglina ostjaid. Katusekortereid peaks müüma vähemalt valge karbi kujul, sest tuleb müüa emotsiooni. Maja korteriomanikud ja korteriühistu võivad kinnisvaraarendajaks hakata, et katusekorterid välja ehitada, kuid küsimus on, kas ja kuidas saavad nad finantseerimist. Kommertspangad ei anna nii väikeste asjade arendamiseks laenu või soovitakse suurt omafinantseeringut.
Katusekorteri jaoks on kivikatus ilmselt kõige parem. Bituumenist rullmaterjalide puhul peab jälgima, kui kaua katus veel vastu peab, sest rullmaterjalid kestavad kõige lühemat aega. Korteriomanik ei pea küll läbilaskvat katust vahetama, aga kannatab kõige rohkem, kuna elab otse katuse all. Läbilaskva katuse vahetab küll korteriühistu, aga kui katus ei pea sooja, ei hakata seda sellepärast veel katust ümber tegema. Nii jääb see ilmselt aastateks või aastakümneteks.
Maja otsaakende puhul on ruumi valgustus korras. Vintskapiga aknad valgustavad ruume samuti päris kenasti ja neist saab välja vaadata. Katusega ühes tasapinnas aknad on kõige halvem variant, sest puudub vaade ning sageli lasevad need läbi vihmavett.
Infoks katusekorteri ostjale:
Plussid
Tavaliselt on katusekorterist hea vaade.Värskem õhk ja rohkem valgust, suurem privaatsus.Keegi ei trambi sinu korteri kohal.Kasulikku pinda mõõdetakse 1,6 ruutmeetri kõrguselt, mis tähendab, et korteris on tavapärasest rohkem õhku ja ruumi panipaikadeks, mille eest ei tule ruutmeetripõhiseid kommunaalmakseid maksta.
Miinused
Kaldus seinad, müra ja ilmast sõltuv temperatuur. Kui katus on halvasti soojustatud, on talvel külm ja suvel kuum.Plekkkatuse puhul võib kosta läbi vihma trummeldamine ja tuule ulg. Valtsplekkkatuse puhul võib lisanduda tormituulest tekkiv kolin.Enamasti puudub lift ja mööbel on vaja üles tassida. Ise on vaja kogu aeg üles-alla käia. Lisaks tuleb sisustamist alustada juba koos projekteerimisega, kasutada oma pead ja rohkem otsida või tellida isegi erilahendusega mööblit.Pikematel inimestel on katusekorteris elada ebamugav.
Mida ostja peaks jälgima?
Kas majal on kasutusluba ja notariaalne kasutuskord. Notariaalse kasutuskorraga jagatakse üldkasutatavates ruumides asuvaid panipaiku ja õues olevaid parkimiskohti. Nende kasutamise õigust saab osta ja müüa vaid koos korteriga, mitte eraldi.
Kuidas arvestatakse katusekorteri üldpinda. Paljud katusekorterite müüjad näitavad pakkumises põrandapinna suurust, mis ei ole õige. Üldpinda  tuleks mõõta 1,6 m kõrguselt, nagu seda tehakse inventariseerimisel.
Kas katus on korralikult soojustatud. Kui tuvide käimine plekkkatusel läbi kostab, on katus halvasti soojustatud. Et plekkkatuse all on kuulda vihma trummeldamist ja plekk kipub tuulega kolisema, on soovitav katusekorterit  vaatamas käia vihmase ja tuulise ilmaga.
Tasub teada
Kui palju olemasolevate korterite väärtus pööningu väljaehitamisega tõuseb, on raske öelda, sest mängu tulevad pisiasjad. Üldjuhul annab katusekorterite väljaehitamine koos katuse vahetamise, fassaadi kordategemise ja trepikodade remontimisega kogu majale juurde eelkõige emotsionaalset väätust, tõstab inimeste rahulolu oma elukeskkonnaga  ning lihtsustab ostja leidmist.
Kinnisvarahindajate ja eluasemelaenu andvate pankade silmis tõstab hoone põhjalik renoveerimine koos kommunikatsioonide rajamise või asendamisega korterite väärtust kuni 40%. Kui korda on aga tehtud vaid katus, fassaad ja trepikojad, annab see teiste samaväärsete korteritega võrreldes hinnas juurde 15-20%.
Reaalne elu näeb välja nii, et omanikud küsivad korterite eest oluliselt kõrgemat hinda juba ammu enne seda, kui katusekorterite väljaehitamiseks vajalikud notariaalsed kokkulepped sõlmitakse ja maja renoveerimistööd üldse lahti läinud on.
Allikas: Arco Vara
 
Autor: Aivar Kaljulaid

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 05.08.26, 14:53
Kolm autokeskust, mille eesmärk on energiatõhus sisekliima
Autokeskuse sisekliima peab toimima märkamatult. Mugav temperatuur, töökindel jahutus ja energiatõhus küttesüsteem mõjutavad iga päev nii klientide esmamuljet kui ka töötajate heaolu ning hoone kasutuskulusid. Kolm Eesti autokeskust kinnitavad, et erinevate tehniliste lahendustega on võimalik eesmärk saavutada – luua töökindel, nutikalt juhitav ja energiasäästlik sisekliima.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele