9. detsember 2009

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tartu ja Pärnu kohta selliseid positiivseid sõnumeid paraku ei ole. Sealsed hinnatasemed jätkavad veel kukkumist. Tartus olid novembris koguni korteriomanditehingud viimaste aastate kõige madalamal hinnatasemel.

Korteriomanditehingute arv

2009. a novembris sõlmiti Tallinnas 468 korteriomandi ostu-müügileping. Tartus jõudsid tehinguni 77 ja Pärnus 33 korteriomandi ostumüügitehingut. Kokku sõlmiti Eestis 1007 korteriomandi ostu-müügileping.

Võrreldes 2009. a alguse minimaalse tasemega suurenes Tallinna tehingute arv pea kahekordseks. Samas sõlmiti tehinguid siiski eelmisest kuust vähem.

Korteriomanditehingute hulk paistab stabiliseeruvat. Eksiteel on need, kes ootavad tehingute arvu naasmist buumi tippaja tasemele. Normaalne on tehingute tase, kus aastases käibes vahetab omanikku suurusjärk 3% elamispindadest.

Korteriomanditehingute arvu muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Eelmise kuuga võrreldes jäi kogu Eesti korteriomanditehingute arv enam-vähem samale tasemele. Oktoobrikuise 1032 tehingu asemel sõlmiti novembris 1007 korteriomanditehingut.

Seevastu aastaga on korteriomanditehingute arv jõudsalt kasvanud. Kogu eesti korteriomanditehingute arv kasvas aastaga 19, Tallinnas 22 ja Tartus 33% võrra.

Selle põhjuseks ei ole mitte tehingute arvu imeline taastumine, vaid järgmine tõsiasi. Eelmise 2008. a sügisel tõstis Swedbank järsult laenumarginaale ning karmistas muid laenutingimusi. See vähendas praktiliselt üle öö raha voolu kinnisvarasektorisse ning korteriomanditehingute arv Tallinnas kukkus ühe kuuga järsu 28% võrra.

Tänane tehingute arvu võrdlus on juba kukkunud madala baasiga ja seetõttu näemegi suurt positiivset tehingute arvu tõusu.

Siiski peab igal juhul mainima, et tehingute arv on mõningate kõikumistega siiski käesoleva aasta algusest alates suurenenud.

Korteriomanditehingute keskmine hind, kr/m2

Korteriomanditehingute hinnad liiguvad erinevates suundades. Kui Tartu ja Pärnu hinnad on jätkuvalt langusses, siis Tallinna tehinguhinnad novembris tõusid 1% võrra. 1-protsendiline hinnatõus on küll marginaalne, kuid samas on tegemist teise järjestikkuse kuuga, kus tehinguhinnad on tõusnud. See on igal juhul positiivne märk.

Tallinna korteriomanditehingute keskmise ruutmeetrihind oli novembris 13 050 krooni, Tartus 10 366 ja Pärnus 10 277 krooni.

Eesti keskmine korteriomanditehingu hind jäi endiselt alla 10 000 krooni piiri küündides 9726 kroonini.

Korteriomanditehingute keskmise hinna muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, %

Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga on korteriomanditehingute hinnad langemas, seda vaatamata isegi üksikute viimaste kuude positiivsusele.

Suur osa korterite hinnalangusest on aset leidnud käesoleva aasta jooksul. Seetõttu on aastased hindade kukkumised üsna muljetavaldavad. Samas piirkondade lõikes suuri erisusi ei ole.

Eesti keskmine hinnatase on aastaga langenud 30% võrra. Tallinn on vaadeldavast triost vähem kannatada saanud. Tallinna hinnad on kukkunud 31% võrra.

Tartu ja Pärnu hinnatasemed on kukkunud vastavalt 35 ja 37% võrra. See näitab, et sealsed hinnad läksid pealinna eeskujul Eesti keskmisest liiga kaugele. Eks nüüd ole võimalus õigele kohale tagasi minna.

Korteriomanditehingute keskmine hind võrreldes tehingute tipphinnaga, %

Tänase seisuga on Eesti korterite ametlik hinnalangus kestnud kaks ja pool aastat. Tehinguhindade tipphetk oli nii Eestis, kui Tallinnas 2007. a aprillis, keskmiseks ruutmeetrihinnaks oli siis Tallinnas 26755 krooni.

Eesti keskmine korteriomandite tehinguhind oli aprillis 2007. a 19 327 krooni.

Tartu tipphind oli pisut varem. Veebruaris 2007. a tehti Tartus korteriomanditega tehinguid keskmise ruutmeetrihinnaga 19417 krooni.

Pärnu maksimaalse keskmise ruutmeetrihinnaga tehti tehinguid 2007. a mai kuus. Hinnatasemeks oli toona 23118 krooni.

Kogu Eesti keskmine tehingute hinnatase on oktoobriks 2009. a langenud 50% tasemele tipphinnast. Tallinna ja Tartu langus on enam-vähem samas suurusjärgus ehk vastavalt 51 ja 47% tasemel.

Pärnu hinnad on enam langenud ja jäänud novembri seisuga tipphinnaga võrreldes 44% tasemele, mis hinnalanguseks teeb 56%.

Kokkuvõtteks

Kui 2009. a oktoober tõi kinnisvaraturule taas värskemat tuult, siis novembris positiivsemad meeleolud jätkusid. Laenutingimuste leevendamise taustal on oluline osa tarbija kindlustunde taastumisel.

100 000 töötul on ehk raske mõista tarbijakindluse tõusu ja enda võimet kinnisvaraturul tehinguid teha. Samas on tehingute arv selgelt taastunud ja hinnatasemed ei kuku enam nii sirgjooneliselt nagu see oli veel põgus aeg tagasi.

Ei ole imekspandav, kui Tallinn näitab kosumise esimesi märke ja Tartu koos Pärnuga tulevad hiljem järele. Tallinn on siiski Eesti majanduselu keskus. Elamispindade turu tervise taastumise osas esmajoones just Tallinnas kõneleb ka fakt, et pealinnas elab kõige rohkem inimesi. Täiendavalt on need inimesed Eesti keskmisest kõrgema sissetulekuga.

Eelolev talv võib veel tuua üllatusi. Samas midagi katastroofilist korteriturul vaevalt toimub. Igal juhul on täna lootus kinnisvarasektori esimesteks pöördumisteks taas positiivsuse suunas kõrgemal tasemel kui kunagi varem.

Autor: Haldusuudised.ee