Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Majanduskriis päädib pauguga
Turu jahenemine ei üllata ehitusettevõtteid, kes jäävad rahulikuks. Nii rääkis Eesti ehitusturu üks suurtest vaaladest, Eesti 100 mõjukaima inimese sekka kuuluv Andres Koger kolm aastat tagasi. Samal ajal, mil tema ehitusfirma Koger ja Partnerid troonis Äripäeva koostatud 100 suurema firma palgaedetabeli tipus.
Tänases lehes räägib raskustes Koger üsna avameelselt, kuidas ehitusturul siiski rahulikuks jääda ei suudetud. Kuidas ehitushindade languse ajal tehti pidevalt riigihangetel pakkumisi alla omahinna, kuid jäädi päeva lõpuks ikkagi rohelisse. Nüüd, mil tellijaks on jäänud vaid riik ja omavalitsused ning hinnalangus asendumas hinnatõusuga, ei suuda sellist tehnikat kasutanud ettevõtjad enam oma kohustusi täita.
Äripäeva arvates näeme me majanduskriisi lõpuks vähemalt ühe suure ehitusfirma kukkumist Eestis. Või ütleme nii – enne pole kriis läbi, kui keegi suurtest ehitusfirmadest pole turult kadunud. Kas ühinemise, ülevõtmise või pankroti kaudu.
Kas see nüüd just nimelt Kogeri firma on, seda ei julge me kindlalt küll ennustada. Ka kümme aastat tagasi, eelmise majanduskriisi ajal tekkisid Kogeri juhitud ehitusfirmas FKSM raskused, kuid siis lõi Koger oma meeskonnaga lahku ning Koger ja Partnerid hakkas jõudsalt kasvama.
Siiski on praegu selged aga kaks asja. Esiteks on ehitusturg väga kõvasti räsida saanud. Ja teisalt pole ehituses ühtegi suurt tegijat pildilt kadunud. On näha piina ja kuulda oigeid, näha rohelusega kattunud liivakoormaid tee ääres, kuid firmad kestavad.
Ehitusturg käib paar sammu ülejäänud majandusest taga. Inertsist. Kui teistel hakkab halvemini minema, siis ehitajatel kohe veel mitte. Siis saab kasu lõigata heal ajal sõlmitud lepingutest ja odavnevatest hindadest. Kui teistel hakkab aga paremini minema, siis ehitajatel samuti mitte kohe.
Äris on edukad need, kes julgevad riskida ja julgevad seega ka eksida. Kui paljud eksijad lavalt kaovad, sõltub mõneti ka pankadest, kes ehitussektorisse buumi ajal raha pumpasid. Seni on pangad suurte firmadega käitutud üsna säästlikult, kuid selge, et niipea, kui on näha, et senine kange kohaneja on muutumas nukrameelseks käegalööjaks, asutakse tegutsema.
Tuleb samas tõdeda, et praegu ei saa sugugi öelda, et kõik ehitusega seotud firmad oleksid raskustes. Käibe kukkumist on suutnud vältida või lausa käivet kasvatada väga selgelt kindlale nišile keskendunud firmad, on need siis kliimasüsteemide või sanitaartööde tegijad. Üsna hästi on suudetud ka põhjanaabrite rahasüste majandusse enda koju tuua. Homme ilmuvas Rikaste TOPis on mitmeid ehitusalal tegutsejad oma vara väärtust suurendanud.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Oktoobris peetakse Sossi mäel sarikapidu, sest Eesti esimene puitkonstruktsiooniga kõrghoone hakkab valmima.
Enimloetud
5
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
Viimased uudised
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Konverentsid
Hetkel kuum
Järjest olulisemaks muutub nüüd arendajate kapitaliseeritus. Üüriturul väljakutsed kasvavad.
3,5 aasta pärast on Tallinnal olemas üldplaneering. Vanalinna arendamise osas leiti koostöökoht. Kivisaar ja Karro avaldasid, milline on nende nägemuses Tallinn aastal 2035.
Riim: Meie turu tüüpne eluase on magalapiirkonna tüüpkorter, mitte Kalamaja mereäärse uusarenduse luksuskorter, ja magala tüüpkorter on keskmist palka teenivale leibkonnale vägagi kättesaadav
Kõnekad graafikud näitavad ehituslubade arvu absoluutset ja suhtelist dünaamikat viimase 5 aasta lõikes
Vaata, kes kõik avamisel olid ja mida nad tegid! Lisaks kvartalis välis- ja sisevaated.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele