Katari LNGst, Eestist ja Veolia Dalkiast

Katari edu võtmeks on pikaajaline planeerimine ning rahvusvahelisel tasemel tähtsatesse ettevõtetes vähemusosaluste ostmisel. Katar soovib jääda maailma suurimaks LNG tootjaks ning praegune investeeringute maht ei jäta kahtlust Katari positsiooni säilimises.

Vedelgaasi osa maailma gaasitarbimises on ca 18% (aastal 2002 vaid 10%). Tootmisvõimususte kiire kasv on tekitanud tarbijariikides vajaduse rajada vedelagaasi terminale. Reeglina alternatiivina gaasimaardlatest tarnitavale maagaasile.

LNG transport on muutunud kiireks ja globaalseks. Kokku on meredel seilamas või kohe valmimas peaaegu 400 LNG laeva. Ligikaudu 90% laevadest kuuluvast LNG tootjatele ning sidusettevõtetele.

Samas on märgatav trend, kus LNG laevad on sarnaselt teistele kaubalaevadele investeerimisobjektid mida reederid opereerivad. Paindliku ning sõltumatu LNG tarneahela võtmeks on just see osa laevatikust.

LNG toodangust müüakse 70-80% pikaajaliste tarnelepingute alusel. Nii varustab Katar LNGga terminale Jaapanis, Koeras ja South Hooki terminali Lõuna-Inglismaal.

Nn vaba maht müüakse spot-hinnaga ning hind on seal väga muutuv. Kuna LNG tootmine on mahuäri, siis müüakse LNGd sageli turuhinnast odavama hinnaga nn mittestrateegilistele klientidele.

Katar on maailma suurim LNG eksportija. Lähiajal valmiv tootmisvõimus on 77 miljonit tonni aastas - 170 mln m3 ehk 170-kordne aastane gaasitarbimine Eestis - ning ühtlasi oluline investor energeetika infrastruktuuri kogu maailmas. LNG hind muutub konkurentsivõimeliseks alates 2000 km vahemaast. Seega oleks LNG transpordi hind sisuliselt sama nii Suurbritannia kui ka Eesti jaoks.

Siinse regiooni gaasieksperdid soovitavad klientidel hoida terminalis ca 70 päeva varu juhul, kui enamus LNGst ostetakse ühekordsete lepingute alusel. Samas on turg arenev ning tulevikus piisab tarnekindluse tagamisel ka vaiksemast varust.