Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kas tuumaenergiale on üldse alternatiivi?
Nii palju siis ohutust tuumaenergiast, pealkirjastas Delfi oma eilse juhtkirja. Eilsed uudised kõnelevad, et Šveits külmutab kõik plaanid uute tuumajaamade ehituseks ning et Saksamaa kantsler Angela Merkel andis korralduse vaadata kriisikorras üle kõik riigi 17 tuumaelektrijaama.
Ka USAs on nüüd plaanitud tuumajaamade renessanss küsimärgi all. Keskkonnaaktivistide ühendus Greenpeace hoiatab, et „tuumaenergia ei ole ei kindel ega puhas“ ning, et õnnetus tuumajaamaga võib muuta ulatuslikud piirkonnad elamiskõlbmatuks.
Äripäev ei jaga neid maailmalõpu ettekuulutusi ega ole nõus ka juttudega, nagu näidanuks Jaapani maavärin, et tuumaenergia on saatanast. Kaotamata päevagi tõttasid ka me oma kodumaised rohelised ja teisitimõtlejad tuumaenergeetikat maha tegema. Tõsi, Jaapanis on olukord ärev, tuumajaamas on avarii ning katastroof pole kaugel. Kuid olgem ausad – reedel Jaapani rannikul möllanud loodujõud kuulusid ajaloo võimsaimate sekka. Ning tänaseni (teisipäeva pärastlõunani) on nood jaamad vastu pidanud. Kusjuures, need tuumajaamad on ehitatud 40 aastat tagasi.
Tuumavastaste argumendiks on, et kui juba tehnikas tipptasemel jaapanlased kriisiolukorras tuumajaama kontrollida ei suuda, ei suuda seda ammugi veel tehniliselt vähemarenenud riigid. Kuid kui meil maa ei värise? Senine „Eesti rekord“ pärineb 1976. aastast, mil meil toimus 4,7 magnituudine Osmussaare maavärin.
Olgu, pisukese mõtlemisaja võib ju võtta, et vaadata, kuidas Jaapanis asjad arenevad, et tuumaenergia plussid-miinused uuesti läbi arvutada. Kui kindlasti ei tasuks nüüd lahmides öelda, et aatomielektrijaamadel pole tulevikku. Sest mõelgem hetkeks, milline oleks siis alternatiiv? Kui kohe täna kõik tuumajaamad kinni panna, tuleb see turult kadunud energia millegagi asendada. Millega?
Jah, tõesti on energia saamise vallas viimasel ajal toimunud väga palju igasugu uusi ja huvitavaid katsetusi. Küll rajatakse Aafrikasse päikeseelektrijaam, küll viiakse päikeseelektrijaam koguni kosmosesse, orbiidile ümber Maa tiirlema (kosmoses ju pilvi pole), kust kogutud energiat siis maapeale suunama hakatakse. Kohe kui suures koguses energia traadita ülekandmine reaalsuseks saab. Ja just siin peitubki põhiline küsimus: mis saab seni?
Kõik need uhked ja ulmelisemad leiutised on vägevad, suurejoonelised ja päästaks maailma energiapuudusest, kuid mis saab seni? Seni peame vee-tuule-päikese-nafta-gaasi ja põlevkiviga läbi ajama.
Nii ongi näiteks Venemaa, Hiina, India ja Pakistan juba teatanud, et jätkavad plaanipäraselt uute tuumajaamade ehitust. Ka Soomes-Rootsis pole suuremat hüsteeriat märgata. Ometi on neilgi tuumajaamad olemas ning mõned reaktorid ka rajamisel.
Hetkel kuum
Seega, seni kuni energia tarbimine ei vähene, pole tuumaenergiale alternatiivi. Ainus reaalne alternatiiv olekski tarbimise vähendamine. Nagu ütleb Roheliste erakonna eestkõneleja Aleksei Lotman: „See on ammu välja arvutatud, et iga rahaühik, mis investeeritakse nö negavattidesse ehk tarbimise vähendamisse, vabastab tunduvalt rohkem energiat, kui sama investeering megavattidesse suudab toota energiat.“ Kuid kas majanduskasvu ootustes saab energiat säästma hakata?
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Pikka aega tähendas kodu eelkõige asukohta, ruutmeetreid ja disaini. Täna räägime üha enam sellest, kuidas elukeskkond mõjutab meie und, energiat ja isegi seda, kui kaua elame tervena. See muutus puudutab nii arhitektuuri, kinnisvara kui ka laiemalt linnaruumi loomist ja elu, mida see toetab, arvab US Real Estate’i loovjuht Kertu Irves.
Enimloetud
1
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
2
Viimased uudised
Ehitustööde ja sisustuse kogumaksumus oli 8,84 miljonit eurot + käibemaks.
Artiklis toovad selgust praktilised ja näitlikud arvutused
Konverentsid
Hetkel kuum
Metro tegevjuht: Võrreldes uue maja ehitamisega, aitab rekonstrueerimine meil kokku hoida ligikaudu 969 tonni süsihappegaasi
Siin on EfTENi Läti-Leedu ambitsioon
Siin peitub investoritemagnet. Lisatud US Real Estate tegevjuhi Kaarel Loigu ja Forus kinnisvara jätkusuutlikkuse juhi Jaanika Veldre kommentaarid
Pooltargumendid ja vastuargumendid. Eesti eluasemeturu nooti seab Tallinna turg
See on praegu Tallinna suurim ehitusplats
Siia perioodi mahuvad 6 märgilist planeeringut + kae galeriid!
RKAS on renoveerimisvedur. Äsja sai renoveeritud Rahvusraamatukogu (arhitekt Raine Karp). Sama arhitekti loodud sarnase vormikeele ja sarnase paevoodriga rahvuslik Linnahall ootab renoveerimist ja kasutamist.
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Kinnisvarauudised esilehele