Hea palk ei tohiks Eestis mitte häbiasi olla

Ja see tähendab vaid üht – suurepalgalised ametnikud, riigiettevõtete juhid saavad ühiskonnas taas paar nädalat üsna valimatult sugeda. Kuni teema taas ammendub. Et tuleva aasta aprillis taas tärgata.

Nii on näiteks Eesti Energia juhatuse esimees Sandor Liive tunnistanud, et on juba harjunud sellega, et ta on aprilli alul riigi vihatuim mees – näe, saab kaks ja pool miljonit palka. Mille eest? Elektri hind on nii kallis jne jne.. Ja nii iga jumala aasta. Eks nii ole ka teistegi tippametnike ja riigiettevõtete juhtidega.

Ühest küljest me muidugi mõistame nende pahameelt, tunneme neile ehk kaasagi. Ja on täiesti arusaadav, kui see ilkumine mõneks ajaks riigi teenimise isu ära võtab.

Äripäeval on pakkuda lihtne retsept, kuidas te ise enda elu paremaks teha saaksite. Nimelt – tehke oma sissetulekud püsivalt avalikuks! See tähendab, et ärge oodake, kuni taas tähtaeg kukub, vaid hoidke oma jooksva aasta palgaandmeid oma ettevõtte-asutuse kodulehel pidevalt ettevõtte kodulehel püsivalt üleval. Ning kui toimub väikene muudatus, ükspuha siis kas üles- või alla poole, andke sellest kohe ka teada.

Usutavasti jäävad sellisel juhul ära suured ja ülevaatlikud artiklid: kes kui palju mullu teenis ja kes kui palju palka juurde sai. Ka rahva sõim peaks vaibuma – iga päev ei jaksa sel teemal lihtsalt kurjustada ju.

Tegelikult poleks selline avalikustamine ju ka keeruline, palgaandmed on ettevõtetes-asutustes ju olemas. Väikese kõrvalepõikena – miks praegu nende palgaandmete avalikustamisega 1. aprillini oodatakse, kas tõesti ei ole võimalik neid numbreid kiiremini avaldada?

Kogu sel lool on aga veel üks aspekt, millel me tahaksime peatuda. Tänane olukord, kus riigiametnikud ja riigiettevõtete juhid peavad oma sissetulekud avalikustama, kuid erasektor mitte, pole ju tegelikult eriti võrdne. Miks peaks Eesti Energia, Tallinna Sadama, Eesti Raudtee jt suurettevõtete juhtfiguuride palgad olema avalikud, kuid näiteks samadel turgudel tegutsevate Fortumi, Skinest Raili ja Paldiski sadama juhtide omad mitte?

Või võtame näiteks Eesti börsifirmad, mitme avaliku ettevõtte juhtide palgad on avalikud? Iga kord kui Äripäev püüab väikeaktsionäride huvides börsifirmade juhtkonna palkade suurust teada saada, põrkame vastuseisule. “Tippjuhtide palga avaldamine annab konkurendile kaardid kätte,” kõlab tavapärane argument.

Ülesostmise kartus kõlab otsitud põhjendusena. Hea näide on seesama riigifirma juhtide ja avaliku sektori töötajate palkade läbipaistvus - vaatamata info avalikkusele ei ole riigisektoris olnud probleemiks töötajate lahkumine.

Äripäeva arvates vajaksid börsifirmade juhtimistasud ja juhtide motivatsioonisüsteemid siiski avalikustamist. Ja mis puutub konkurentidele kaartide kätte mängimist, siis meie arvates võiksid Eestis kõigi inimeste sissetulekud või vähemalt riigile makstavate maksude suurus avalik info olla. Seni pole aga see näiteks Soomes ja Rootsis levinud praktika poolehoidu leidnud. Ja just börsifirmad võiksid meie arvates olla teerajajateks.

Autor: Haldusuudised.ee