18. juuli 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Tänane Äripäev kirjutab, et Venemaa ehitusturul jätkuks tööd paljudele Eesti firmadele, kuid seal tegutseda söandavad vaid vähesed. Äri idanaabri juures on nagu Vene rulett: kui kaotad, siis langed, kuid võites oled või sees.

Olukord Venemaa turul on seal tegutsevate ettevõtjate sõnul Eesti omast parem. Venemaa investeerib palju nii taristu kui ka elamufondi arendamisse ning ettevõtjad rajavad kaubanduskeskusi ja poode. Puudust ei ole mitte tööst, vaid ehitajatest.

Sellegipoolest tegutseb Vene turul vaid käputäis Eesti ettevõtjaid. Ühest küljest on see mõistetav: Venemaa bürokraatia soosib kohalikku ettevõtjat. Esiteks toimub see maksupoliitika kaudu, mis seab välisettevõtja ebavõrdsesse konkurentsi, teiseks bürokraatlike ja korruptiivsete suhete kaudu, mis annab eelise neile, kes süsteemi mängureegleid hästi tunnevad.

Venemaal on langenud ka tugevad. Selles riigis tegutsemise keerukust ei rõhuta ainult Eesti ettevõtjad, vaid ka tunnustatud rahvusvahelised kontsernid. Näiteks Rootsi Skanska teatas 2007. aasta alguses, et lahkub Venemaa turult. Ehitamine Venemaal ei olnud kooskõlas Skanska eetikakoodeksiga. Sisuliselt tähendas see aga seda, et kõrge korruptsioonitase ja keeruline asjaajamine ei tasunud end lihtsalt ära.

Sellel taustal panebki imestama Eesti ettevõtjate olematu koostöö. Eesti Ehitusettevõtjate Liit ei teagi täpselt, kui palju ettevõtjaid Venemaal tegutseb. Näib, et selmet püüda leida võimalusi Venemaal äri ajada, toitutakse pigem eelarvamustest ja stereotüüpidest.

Välismaale ehitamine kasvab. Uusi väljakutseid on aga hädasti vaja. Konkurentsitihe Eesti ehitusturg tammub pärast suurlangust endiselt paigal. Ennustuste järgi on 2011. aasta ehitusettevõtetele viimase kümnendi raskeim, sest materjalid ja tööjõud kallinevad, samas kui erasektori ehitusmahud püsivad madalal tasemel ning enamik lepinguid tuleb avalikust sektorist.

Ettevõtlus on alati risk. Miks mitte võtta seda mõistlikult ka idanaabri juures. Nagu ütles üks ettevõtja – Venemaal oli ja on perspektiivi, aga enda jaoks tuleb mängureeglid selgeks teha ning neid aktsepteerida.

Autor: Haldusuudised.ee