Kriisiuuringute keskuse juht kritiseerib aeglast varjendite ehitust: me elame nagu Monacos

Siseministeeriumis küpseb plaan kohustada kinnisvaraarendajaid ehitama uutesse majadesse varjumiskohtasid. Arendajad kahtlevad, kas kohustus ikka kujuneb nii lihtsaks ja soodsaks, nagu siseminister Lauri Läänemets praegu lubab.

Viimasel ajal on palju arutletud kooskõlastamisel oleva eelnõu üle, mis näeb ette varjendite rajamise kohustuse uutele hoonetele. Hirmul on suured silmad ja nii on kahjuks ka sellega seoses läinud liikuma eksitavaid väiteid, mida soovin siinkohal kummutada, kirjutab Siseministeeriumi nõunik Mari Tikan eile Kinnisvarauudistes ilmunud teksti peale.

Mustamäe või Lasnamäe paneelmajade alla varjendeid kaevata ei saa, seega jääks suurem osa Tallinna elanikkonnast nii ehk naa kaitse alt välja, märgib Uus Maa juhatuse liige ja kinnisvaraanalüütik Igor Habal.

Kui Soome on juba aastakümneid ehitanud varjumiskohti, olles oma elanikkonnakaitsega eeskujuks kogu Euroopale, siis Eestis jõudis varjendi rajamise kohustus seadusesse alles tänavu. Mis muutub hoonete omanike ja arendajate jaoks, selgitab vandeadvokaat Marina Lapidus advokaadibüroost RASK.

Korteriühistud on erinevad: ühes veereb elu tegusa juhatuse eestvedamisel nagu hernes, teisel on kõik ligadi-logadi: remonditööd, mis ette võetakse, kipuvad venima jääma, trepikojad on räpased, majaümbruse heakord jätab soovida ja majaelanikud nurisevad. „Kui on näha, et asju kuidagi järje peale ei saada, tasub ehk kaaluda lepingu sõlmimist mõne haldusfirmaga,“ ütleb Ronald Tõnisson, korteriühistute haldusteenust pakkuva Pindi Kinnisvarahalduse tegevjuht.