29. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Praegu on ilmselt veel vara öelda, kas suund on püsiv ning kas sel on ka sügavamad ja kaugeleulatuvamad mõjud, kuid sellele vaatamata on Äripäeva hinnangul tegu märgiga, et korruptsiooni tõrjest on reaalselt ja vahetult kasu.

Ühtlasi näitab see, et korruptsiooni kahju ei ole ainult otsene rahaliste vahendite kantimine või ühe ettevõtte eelistamine teisele, vaid näiteks laiemalt ka konkurentsitingimuste ja ettevõtluskeskkonna halvenemine. Tulemuseks on kõrgemad hinnad ja kehvem kvaliteet.

Narvas hangete eritsoon

Seni kippusid Narvas lihtmenetlusega ehitushanked klappima sendi pealt sõlmitud lepingu hinnaga, mis viitab varasematele kokkulepetele. Veelgi enam, Äripäevale teadaolevalt koostasid eeldatava maksumuse arvutusi ettevõtjad, kes hiljem tööd endale said. Usaldusringi mittekuuluvatele ettevõtjatele oli aga kehtestatud kümnis 10% hanke hinnast.

Nüüd näib, et selle aasta kevadsuvel toimunud vahistamised on linnavalitsust osaliselt puhastanud, ülejäänuid korrale kutsunud ning sellega kokkuvõttes korruptsiooni vähendanud. Kevadel vahistati altkäemaksu võtmises kahtlustatav abilinnapea Andrei Filippov, kes pääses hiljem vahi alt, kuid astus ametist tagasi. Juulis võeti kuni kuueks kuuks vahi alla mõjukas linnavolikogu liige Fjodor Ovsjannikov. Viimane oli volikogu rahanduskomisjoni esimehena üks linnaeelarve koostajaist. Samuti on Ovsjannikov Narva Haigla nõukogu liige. Vahistatud on ka mitu ettevõtjat.

Korruptsioon pärsib piirkonna arengut. Eesti ametivõimud on lasknud Ida-Virumaal korruptsioonil vohada alates iseseisvumisest ning tõsisem korruptsioonisõlmede lahtiharutamine on kestnud tegelikult vaid paar aastat. Alguseks võib lugeda 2007. aastat, mil valitsus laiendas kaitsepolitseiameti volitusi muu hulgas omavalitsuste kõrgemate ametnike ametialaste kuritegude uurimiseks.

Korruptsiooni laia ulatust Ida-Virumaal näitab kas või see, et kõigepealt tuli puhastus läbi viia õiguskaitseorganites enestes: viimastel aastatel on vangistatud kaks kohtunikku – Mihhail Komtšatnikovi ja Jüri Sakkart.

Seda arvestades on kaitsepolitsei töö viljad küpsenud suhteliselt kiiresti. Alles eile möödus kolm aastat päevast, mil vahistati Narva linnavolikogu liige, munitsipaalosalusega ettevõtete ASi Heakorrastus ja ASi Narva Vesi nõukogu liige Aleksandr Moissejev, kes eelmise aasta aprillis mõisteti süüdi altkäemaksu andmise katses ja sai karistuseks 10 kuud reaalset vangistust.

Kui keeruline on korruptanti välja juurida, näitab kas või Valga endise maavanema Georgi Trašanovi juhtum, kes jäi esmakordselt korruptsiooniga vahele 2004. aastal, kui kaitsepolitsei karistas teda rahatrahviga. Kuus aastat hiljem mõisteti Trašanov süüdi juba korduvas pistise ja altkäemaksu võtmises ning talle mõisteti karistuseks nelja-aastane vangistus, millest reaalselt tuleb kanda pool aastat.

Kui palju on kõrge tööpuudusega Narva ja laiemalt Ida-Virumaa kaotanud ebasõbraliku ettevõtluskeskkonna ja puuduliku konkurentsi tõttu töökohti, saab vaid oletada. Kindel saab olla, et korruptsiooninimelise umbrohu tõrje loob eeldused olukorra pöördumiseks.

Autor: Haldusuudised.ee