Viimastel nädalatel täitusid Eesti Energia teenindussaalid inimestest, kes soovisid nõu elektripaketi valimisel. Tegu oli peamiselt pensionäridega, kirjutab ajakirjanik Kadri Bank.
Ajakirjanduses kõlas etteheited, et vanemaealine põlvkond on asjatult paanikat tekitanud – sest sellest ei juhtu ju midagi, kui 10. detsembriks paketti ära ei vali. Ühesõnaga, räägiti rahvamassist, kes justkui niikuinii asjadest midagi ei jaga ja igapäevaeluga kursis pole.
„Tänapäeval arvatakse, et kõigil on internet,” ütles mu 70. eluaastates tuttav – haritud, selge mõistuse ja ilmaeluga kursis olev proua. Temagi käis Eesti Energias koha peal paketti valimas. Sest internetti tal ei ole.
Aga see ei anna ju põhjust teda ja temasuguseid ühiskonnast välja arvata. Sest tegelikult polnud „paketipaanika” tekkimises süüdi mitte inimesed, kellel arvutit ja internetti pole, vaid hoopis selles, et riik ja elektrimüüjad unustasid, et Eestis pole veel väga paljude jaoks internet kättesaadav ja iseenesestmõistetav. Vale on arvata, et kõik offline’is elavad inimesed on asotsiaalsete kalduvustega – kui see nii oleks, ei oleks nad ju üldse paketi valimise initsiatiivi üles näidanudki.
Elektrituru avanemise teavitustöö on online’is oli päris korralik, aga olla oleks võinud ka infopunktid, kuhu inimene saab kohale minna ja kust lahkesti infot jagatakse. Jah, elektrituru infotelefon on olemas ja toimib. Võtab vastu 700-800 kõnet päevas. Aga paraku on selle tegutsemisvõimsus reaalsele infovajadusele selgelt alla jäänud. Number on pidevalt kinni ja me ei tea, kui paljud helistajad on numbrit valima jäänuna lõpuks infota jäänudki.
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Mikro- ja väikeettevõtete jaoks võib ootamatu rahavajadus tekkida igal hetkel, olgu selleks kiire vajadus varude täiendamiseks, ootamatud remondikulud või uus ärivõimalus.
Arvelduskrediit on loodud just selliste olukordade jaoks – see on kiire, paindlik ja kuluefektiivne lahendus, mis võimaldab ettevõtetel raha alati käepärast hoida.