Taastuvenergia tasusid tuleb kärpida

Võrreldes kehtiva seadusega peaks koormus tarbijale vähenema 2020. aastaks ligi 300 miljoni euro võrra. Senise toetusskeemiga jätkamine tooks aga aastaks 2020 tarbijatariifis kaasa taastuvenergia tasu kahekordistumise.

Toetusi saavad põhiliselt tuuleenergia tootjad ja koostootmisjaamad (kasutavad küttena valdavalt puiduhaket, kuid ka biogaasi ja turvast). 2011 maksti taastuvenergia toetusi välja 62 mln eurot, millest neli suuremat koostootmisjaama said ligi 40%. Uuest aastast lõppeb biomassi kasutamise toetuse maksmine Eesti Energia Narva Elektrijaamade Balti elektrijaama 11. plokile ja suureneb toetatava tuuleenergia toodang.

Õige otsuse tegemiseks tuleb analüüsida kehtiva seaduse ja eelnõu eeliseid, eeldusel et mõlema korral jääb kehtima 600 GWh tootmismahu lävi, mille ületamisel enam toetusi ei maksta. Kehtiva seaduse pluss on, et uutel tootjatel jääb alles võimalus ühisest toetuste  katlast (ilma et tarbijale kulu kasvaks) toetust saada – saame sama raha eest rohkem taastuvenergiat. Eelnõu kohaselt seotakse toetuste maksmine aga börsihinnaga, mis elektrihinna tõusu korral vähendab väljamakstavaid toetusi. Teisalt piiratakse uute tootjate turuletulekut ja toetust saavad edaspidi ainult tegutsevad tootjad. Kulu tarbijale on mõlema variandi korral samas suurusjärgus. Oluline on, et riigikogu toetuse saav lahendus saaks ka Euroopa Komisjoni riigiabi loa, mida on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul tõenäolisem saada eelnõus välja pakutud variandil.

Mõistlik oleks kogu taastuvenergia toetuste maksmisele piir peale panna, et näiteks alates 2021 enam riigil kohustust uutele taastuvenergia tootjatele toetusi maksta poleks. Siis ei ole kellelgi tulevikus võimalik rõhuda õigustatud ootusele riigilt toetuse saamiseks. 2020 lõpeb Eesti riigil viimane siduv taastuvenergia kasutamise kohustus Euroopa Komisjoni ees.

Samuti võiks veelgi konkreetsemalt piirata elektritarbijate kulu ja ka tootjate võimalikku liigset kapitali tootlikust tarbija arvelt. Tootjale, kelle investeeringu tasuvusaeg on neli-viis aastat, ei pea tarbija rahakotist toetusi juurde maksma. Kas ülisuurte kasumite väljavõtmine saab olla antud sektorisse tehtud investeeringu õigustatud ootus?

Kindlasti vajab ülevaatamist eelnõuga tekkiv võimalus taotleda  suuremas summas toetust, tagamaks 10% varade tootlust. Neid, kelle tootlikkus on juba niigi väga suur, samas eelnõuga ei reguleerita. Kaalumist tasub kehtestada toetuste väljamaksmisel piir, mille tulemusena toetust ei makstaks, kui investeeritud kapitali põhjendatud tootlikus ületab 10%.

 

 

 

Autor: Haldusuudised.ee