8. jaanuar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Taastuvenergia tasusid tuleb kärpida

Taastuvenergia tasusid vähendava eelnõu eesmärk on vähendada praegu kehtivast toetusskeemist tingitud konkurentsimoonutusi, mis võimaldab mõnel tootjal teenida toetuste arvel põhjendamatult suuri kasumeid ning vähendada põhjendamatult kõrget majanduslikku koormust elektritarbijatele, kirjutab riigikogu majanduskomisjoni liige Toomas Tõniste (IRL).

Võrreldes kehtiva seadusega peaks koormus tarbijale vähenema 2020. aastaks ligi 300 miljoni euro võrra. Senise toetusskeemiga jätkamine tooks aga aastaks 2020 tarbijatariifis kaasa taastuvenergia tasu kahekordistumise.

Toetusi saavad põhiliselt tuuleenergia tootjad ja koostootmisjaamad (kasutavad küttena valdavalt puiduhaket, kuid ka biogaasi ja turvast). 2011 maksti taastuvenergia toetusi välja 62 mln eurot, millest neli suuremat koostootmisjaama said ligi 40%. Uuest aastast lõppeb biomassi kasutamise toetuse maksmine Eesti Energia Narva Elektrijaamade Balti elektrijaama 11. plokile ja suureneb toetatava tuuleenergia toodang.

Õige otsuse tegemiseks tuleb analüüsida kehtiva seaduse ja eelnõu eeliseid, eeldusel et mõlema korral jääb kehtima 600 GWh tootmismahu lävi, mille ületamisel enam toetusi ei maksta. Kehtiva seaduse pluss on, et uutel tootjatel jääb alles võimalus ühisest toetuste  katlast (ilma et tarbijale kulu kasvaks) toetust saada – saame sama raha eest rohkem taastuvenergiat. Eelnõu kohaselt seotakse toetuste maksmine aga börsihinnaga, mis elektrihinna tõusu korral vähendab väljamakstavaid toetusi. Teisalt piiratakse uute tootjate turuletulekut ja toetust saavad edaspidi ainult tegutsevad tootjad. Kulu tarbijale on mõlema variandi korral samas suurusjärgus. Oluline on, et riigikogu toetuse saav lahendus saaks ka Euroopa Komisjoni riigiabi loa, mida on majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi hinnangul tõenäolisem saada eelnõus välja pakutud variandil.

Mõistlik oleks kogu taastuvenergia toetuste maksmisele piir peale panna, et näiteks alates 2021 enam riigil kohustust uutele taastuvenergia tootjatele toetusi maksta poleks. Siis ei ole kellelgi tulevikus võimalik rõhuda õigustatud ootusele riigilt toetuse saamiseks. 2020 lõpeb Eesti riigil viimane siduv taastuvenergia kasutamise kohustus Euroopa Komisjoni ees.

Samuti võiks veelgi konkreetsemalt piirata elektritarbijate kulu ja ka tootjate võimalikku liigset kapitali tootlikust tarbija arvelt. Tootjale, kelle investeeringu tasuvusaeg on neli-viis aastat, ei pea tarbija rahakotist toetusi juurde maksma. Kas ülisuurte kasumite väljavõtmine saab olla antud sektorisse tehtud investeeringu õigustatud ootus?

Kindlasti vajab ülevaatamist eelnõuga tekkiv võimalus taotleda  suuremas summas toetust, tagamaks 10% varade tootlust. Neid, kelle tootlikkus on juba niigi väga suur, samas eelnõuga ei reguleerita. Kaalumist tasub kehtestada toetuste väljamaksmisel piir, mille tulemusena toetust ei makstaks, kui investeeritud kapitali põhjendatud tootlikus ületab 10%.

 

 

 

Autor: Haldusuudised.ee

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Külli KaljulindReporter-toimetaja Tel: 58 223 022
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474