Kuidas ventilatsioonifiltrid mõjutavad kinnisvara energiakulu ja sisekliima kvaliteeti

Oluline on mõista, et sama filtreerimistasemega filtrid ei pruugi energiakulu mõttes olla võrdsed. ISO 16890 standard kirjeldab filtrite võimet eemaldada erineva suurusega osakesi, kuid ei anna otsest infot energiatarbe kohta. Viimane sõltub eelkõige filtri konstruktsioonist ja rõhukaost. Näiteks laborimõõtmiste põhjal võib ePM1 65% efektiivsusega filter tarbida aastas ligikaudu 873 kWh energiat, samas kui mõni teise sama klassi filtri kulu võib ulatuda 2050 kWh-ni aastas. See tähendab erinevust enam kui 1000 kWh ühe filtri kohta aastas.

„Kui arvestada elektrihinnaks 0,15 eurot kilovatt-tunni kohta, tähendab see esimesel juhul ligi 131-eurost aastast kulu ja teisel juhul umbes 307 euro suurust kulu. Vahe, umbes 176 eurot aastas ühe filtri kohta, võib suuremate süsteemide puhul kiiresti kasvada,” toob Veanes välja. „Kümne filtri puhul tähendab see ligi 1760 eurot aastas, kahekümne filtri puhul umbes 3520 eurot ning 50 filtri korral juba ligikaudu 8800 eurot aastas. Tegemist ei ole ühekordse väljaminekuga, vaid püsikuluga, mis kordub igal aastal.”

Lisaks filtri valikule mõjutab energiakulu märkimisväärselt ka nende regulaarne vahetus ning ventilatsioonisüsteemi hooldus. Aja jooksul koguneb filtritesse tolm ja mustus, mis suurendab rõhukadu ning sunnib ventilatsiooniseadmeid rohkem energiat kasutama. Hooldamata süsteem võib tarbida oluliselt rohkem energiat isegi siis, kui kasutusel on kvaliteetsed filtrid. Samal ajal aga langeb ventilatsiooni efektiivsus ning suureneb seadmete koormus ja kulumine. Seetõttu on regulaarne filtri vahetus – sõltuvalt kasutusest tavaliselt 2-3 korda aastas – üks lihtsamaid ja tõhusamaid viise energiakulu kontrolli all hoidmiseks.

Veanes rõhutab, et energiakulu kõrval ei tohi unustada filtrite peamist eesmärki – tagada siseõhu puhtus ning kaitsta inimesi. ISO 16890 standard jagab osakesed suuruse järgi kategooriatesse ePM10, ePM2,5 ja ePM1. Just kõige väiksemad, alla ühe mikroni suurused ePM1 osakesed on tervisele kõige ohtlikumad, kuna need võivad jõuda sügavale kopsudesse ja isegi vereringesse. Neid seostatakse mitmete terviseprobleemidega, sealhulgas südame-veresoonkonna haiguste ja hingamisteede krooniliste haigustega. Seetõttu on Veanese sõnul soovitatav kasutada filtreid, mille ePM1 efektiivsus on vähemalt 50% või rohkem. Oluline on teada, et vanade EN 779 klasside (nt F7) kasutamine ilma ISO 16890 tähistuseta ei anna piisavat infot selle kohta, kas filter suudab ePM1 osakesi tegelikult eemaldada.

Sageli lähtutakse filtri valikul selle hinnast, kuid see annab tegelikust kulust vaid väikese osa. Filtri kogukulu kujuneb eelkõige energiatarbest, filtri elueast, ventilatsiooniseadmete koormusest ning hooldusest. Suure takistusega filter tähendab suuremat elektrikulu, kiiremat kulumist, suuremat koormust seadmetele ning potentsiaalselt ka suuremat rikete riski. Nii võib esmapilgul soodne lahendus osutuda pikemas perspektiivis kõige kallimaks.

„Kinnisvaraomaniku jaoks tähendab see, et filtri valikul tuleks vaadata enamat kui ainult ostuhinda. Oluline on hinnata selle tegelikku energiatarvet, rõhukadu ning vastavust ISO 16890 standardile, pöörates erilist tähelepanu ePM1 tasemele,” räägib Filter Plus tegevjuht. „Sama oluline on tagada regulaarne hooldus ja õigeaegne vahetus, sest ainult nii saab süsteem töötada ettenähtud efektiivsusega.”

Ventilatsioonifilter ei ole seega pelgalt väike komponent süsteemis, vaid oluline tegur, mis mõjutab otseselt nii hoone energiakulu kui ka sisekliima kvaliteeti. Kuigi filtrid võivad moodustada vaid osa ventilatsioonisüsteemi energiatarbest, on nende mõju piisavalt suur, et mõjutada otseselt hoone püsikulusid. Õiged valikud ja järjepidev hooldus aitavad vähendada püsikulusid, pikendada seadmete eluiga ning tagada tervislikuma keskkonna kõigile hoones viibijatele. Kinnisvaraomanikuna ei tasu küsida ainult, kui palju filter maksab. Olulisem küsimus on, et kui palju see filter maksab igal aastal energiakuluna.