Tuuleelektrijaamade rajamise piirid ei ole Eestis mitte niivõrd tehnilised, kuivõrd majanduslikud, kirjutab Eleringi juhatuse esimees Taavi Veskimägi.
Tootjate esitatud andmete, statistika ja Eleringi analüüsi põhiselt jõuab toodetav tuuleenergia kogus 2013. aastal orienteeruvalt 600GWh tasemele. Tervikuna taastuvenergia allikatest toodetud elektrienergia osakaaluks kogutarbimise suhtes on sellel aastal prognoositud juba 12,6 protsenti. Tuulenergia moodustab sellest seega julgelt üle poole. Riigi seatud eesmärk vastavalt elektrituruseaduse kavandatud muudatustele on 11,3%. Arvutusse ei ole kaasatud võimalikku Narva elektrijaamades biomassist toodetud elektrienergia kogust. Eesti 2020. aasta riikliku sihttasemena on fikseeritud 17,6% elektrit peaks tulema taastuvallikatest, mis peaks võimaldama saavutada 25% taastuvenergia osakaalu energia lõpptarbimisest. Kui Narva 2013 kasutaks kogu oma tehnilise võimekuse ulatuses biomassi, oleks 2020 eesmärk juba 2013 täidetud.
Tehniliselt on võimalik süsteemiga liita kõik tuuleelektrijaamad, mille ehitamine tänaste toetuste taseme juures võiks majanduslikult otstarbekas olla. Samas tuleb tuulejaamade puhul lisaks süsteemiga liitumise tehnilisele poolele tõsiselt käsitleda nende sotsiaalmajanduslikke mõjusid, mõju elektrihinnale ja majanduse konkurentsivõimele ning traditsiooniliste elektrijaamade tööshoidmise tasuvusele.
Veskimäe ettepanekust luua peale energiaturu ka võimsusturg loe pikemalt tänasest Äripäevast.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
Muusikat ja rõõmsat energiat täis Tallinna Muusikakeskkooli endine kodu on alustamas uut peatükki. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts pani Nõmmel müüki Vabaduse puiestee ja J. V. Jannseni tänava vahel paikneva enam kui 3,3 hektari suuruse kinnistute kompleksi, mis annab uuele omanikule võimaluse kujundada terviklikult üks Nõmme suuremaid arendusalasid.