15. jaanuar 2013
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Üldteenuse kord välistab konkurentsi elektriturul

Kui väiketarbija ei ole sõlminud ühegi elektrimüüjaga elektrilepingut, siis osutatakse talle üldteenust. Üldteenust osutab väiketarbijale võrguettevõtja, kelle võrguga tema elektripaigaldis on ühendatud. Peaaegu kogu Eestis on selleks Elektrilevi, kes ise ei tohi elektrit müüa ning on nimetanud üldteenuse osutajaks Eesti Energia. See tähendab, et umbes kolmandiku Eesti tarbijate puhul elektrimüüjate konkurentsi ei ole, leiab advokaat Mikk Põld.

Kuigi ühelt poolt on üldteenuse näol tegemist n-ö avaliku teenusega, mis on vajalik selleks, et tarbijatele oleks tagatud elektrienergiaga varustatus ja mille osutamise garanteerimiseks võivad riigid kindlaks määrata viimasena vastutava tarnija, siis teiselt poolt tuleb ka säärase avaliku ehk universaalteenuse osutamise puhul kinni pidada võrdse kohtlemise põhimõttest ja mitte takistada vaba konkurentsi turul. Selline nõue tuleneb Euroopa Liidu direktiivist.

Samuti on mitmed teiste riikide energiaturu regulaatorid ja valitsusvälised organisatsioonid leidnud, et direktiivis sätestatud „viimasena vastutava tarnija“ ehk VVT kindlaksmääramine“ei tähenda seda, et Euroopa Liidu üldistest põhimõtetest – konkurentsi edendamine, võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine – võiks VVT kindlaksmääramise puhul kõrvale kalduda.

Nimetatud asutused on pakkunud ka eri lahendusi VVT kindlaksmääramiseks viisil, et järgitud oleksid eelnimetatud üldised põhimõtted. Peamised lahendused on eelnevalt kvalifitseerimistingimuste ja –kriteeriumite kehtestamine ja vastava menetluse läbiviimine (nt konkurss või hange) või kvalifitseerimistingimustele ja –kriteeriumitele vastavuse hindamine, et lõppkokkuvõttes oleks tagatud ELi õigusega kooskõlas olev mittediskrimineeriv menetlus. Isikuks, kes VVT kindlaks määrab, on reeglina energiaturu regulaator.

Seega peab ka üldteenuse osutamine tagama üldiste Euroopa Liidu õiguse põhimõtete järgimise, sh võrdse kohtlemise ja reaalse konkurentsi. Elektrituruseadus näeb aga ette, et üldteenust osutab võrguettevõtja ise, või kui ta ise elektrienergiat ei müü (nt kui tema klientide arv on rohkem kui 100 000, siis ei tohigi võrguettevõtja müüa), nimetab ta teenust osutama tegevusloaga müüja. See tähendab, et konkurssi või hanget ei ole vajalik üldteenuse osutajaks kindlaksmääramiseks läbi viia, piisab tühipaljast nimetamisest.

Delline elektrituru regulatsioon on vastuolus Euroopa Liidu direktiiviga ja kahjustab konkurentsi elektriturul. Elektrilevi on avalikult välja öelnud, et tema nimetab oma teeninduspiirkonnas üldteenuse osutajaks Eesti Energia. Seega ei ole teistel elektrimüüjatel võimalust Eesti Energiaga konkureerida. Arvestades, et 31. detsembri 2012 seisuga oli elektrilepingu sõlminud 65 % tarbijatest, siis järelikult ligi 250 000 klienti jäi 1. jaanuarist 2013 üldteenuse peale (siinhulgas tarbijad, kes ei asu Elektrilevi teeninduspiirkonnas). Teisisõnu, 35% tarbijate puhul konkurentsi kui sellist elektrimüüjate vahel ei ole.

Advokaadibüroo Tamme Otsmann Ruus Vabamets nõustab Elektrum Eesti OÜd.

Autor: Haldusuudised.ee

Jaga lugu
Kinnisvarauudised.ee toetajad:
Teeli RemmelgKinnisvarauudised.ee juhtTel: 51 23 770
Külli KaljulindReporter-toimetaja Tel: 58 223 022
Triin UibopuuEhitus ja kinnisvara konverentside programmijuhtTel: 51 990 655
Rivo HabakukReklaami projektijuhtTel: 58 361 474