Et talvel külma ilmaga tarbitakse rohkem elektrit, võiks külm talv olla Eesti riigi huvides. Suurem elektri tarbimine survestab muid asjaolusid kõrvale jättes elektri hinda ülespoole, kirjutab toimetaja Romet Kreek.
Mida kõrgem on elektri hind, seda rohkem kogub selle müügilt riik käibemaksu. Maksulaekumine paraneb ja eelarveseis on kenam. Juhtumisi on nii Eesti Energia kui ka jaotusvõrgu omanik riik. Mida enam elektri tootmiselt ja suurima turuosalisena müügilt teenitakse, seda kopsakam omanikutulu. Tarbijatele jääb mõrult üle vaid maksta börsielektri arveid.
Näiteks Jaapanis arvatakse, et külm ilm võib läbi tarbimise kasvu isegi majanduse langusest välja tuua. Analüütikud prognoosisid, et oktoobrist detsembrini kasvas tõusva päikese maal tarbimine võrreldes eelnenud kvartaliga 0,5%. Jaapani suurima rõivaste jaekaupmehe Uniqlo vähemalt aasta aega avatud olnud poodides kasvas novembris aastaga müük 13,7 protsenti ja detsembris 4,5 protsenti. Tokios oli novembris 26 päeval 30st külmem 30 aasta mediaantemperatuurist. Detsembris oli ilm mediaanist külmem 24 päeval 31st.
Riigil on Eesti Energia omanikuna tugev huvide konflikt. Ühelt poolt peaks riik esindama kodanike huve, milleks ilmselt ei ole kalli elektri ostmine. Teiselt poolt on riik aga omanikuna ja kõrgemalt hinnalt suuremat maksutulu saajana huvitatud kõrgest elektri hinnast. Konflikti aitaks veidigi vähendada ettevõtte börsile viimine.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Autor: Haldusuudised.ee
Seotud lood
2026. aasta maist enam kui tuhandele objektile päästeauto enam automaatselt kohale ei sõida. Automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteate (ATeS) edastamise teenuse peatamine tähendab, et hooneomanikud ja valdajad peavad üle vaatama ning vajadusel uuendama tulekahju korral tegutsemise plaani, operatiivkaardi ja ATSiga seotud dokumendid.