• 29.11.17, 00:01
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Ühisrahastus sobib julgetele ja tarkadele

Ühisrahastus võimaldab algajal investoril lihtsalt investeerimisega tutvust teha, kuid tegemist ei ole riskivaba rahapuuga, kirjutas Äripäev juhtkirjas.
Ühisrahastus sobib julgetele ja tarkadele
  • Foto: Äripäev
Kas ühisrahastus investeerimisinstrumendina on saatanast – suur petuskeem, kuhu oma raha pannud väikeinvestorid sellest ühel hetkel ilma jäävad või on tegemist uue rahapuuga, kus on võimalik igaühel riskivabalt teenida? Eestis esimene ühisrahastuse hapuks kuulutatud laenujuhtum pakub laskemoona mõlema seisukoha esindajatele.
Äripäev leiab, et ühisrahastus on uus äritegemise vorm, mis on lõpuni testimata ja vähereguleeritud, kuid kus kehtib üks peamine ärireegel: investeerimine on alati seotud riskiga ning investor vastutab oma raha käekäigu eest lõppkokkuvõttes ikka ise.
Ühisrahastus oma erinevates vormides on ilmselt inimtsivilisatsiooni üks vanemaid rahastamise viise üldse. Investeerimisinstrumendina on ühisrahastus muutunud aktuaalseks viimase kümnekonna aasta jooksul koos ühiskonna võrgustumisega, mille viljad on ka näiteks sotsiaalmeedia, erinevad sõidujagamisplatvormid, fintech lahendused ja teised uued ärimudelid.

Artikkel jätkub pärast reklaami

Kõiki neid uusi nähtusi seob info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kiire areng, millele seadused ja regulatsioonid ei ole päriselt järgi jõudnud. Ärimõte liigub kõikvõimalikke uuendusi kasutusele võttes alati kiiremini ja kaugemale kui seadusandjad reageerida jõuavad. Regulatsioonid ja korrastatus saabuvad koos esimeste tagasilöökidega ning ärimudelite küpsemisega.
Liiga lühike ajalugu
Eestis ei ole teadaolevalt ükski ühisrahastuse ettevõte uksi kinni pannud, aga maailmas on seda juba korduvalt juhtunud ja kindlasti tuleb ka juurde. Äripäeva veergudele jõudnud EstateGuru juhtumit võib vaadelda esimese kohaliku väikese tormihoiatusena. Kuigi seekord said kõik investorid oma raha tagasi, on selge, et varem või hiljem mõni laevuke sel merel ka päriselt põhja läheb ja oma investorite raha kaasa võtab.
Valdav osa Eestis tegutsevatest ühisrahastusplatvormidest on veel nii noored, et ajalugu on väga lühike ja investoril on äärmiselt keeruline hinnata, kas nende riskihindamismudel ka reaalselt toimib. Kogu see äritegemise viis on maailmas kasutusel olnud veel nii lühikest aega, et sisuliselt on võimatu prognoosida, kuidas see varaklass majanduskriisi ajal käituda võiks. Kokkuvõttes on võimalikud riskid suured, teisalt on aga ka ühisrahastusprojektide tootlused võrdlemisi head.
Iga investor otsustab ise, kuhu ja mis tingimustel ta oma raha investeerib. Sarnaselt börsifirmadele, tasub ka ühisrahastusprojektide puhul teha võimalikult põhjalik taustauuring ning kasutada tervet talupojamõistust. Kui lasta end meelitada üksnes kõrgest tootlusest ja kiirest kasumist, ei tasu ka imestada kui investeering end mitte raha, vaid uue kogemuse näol ära tasub.
On tulnud, et jääda
Ühisrahastus investeerimisinstrumendina on kindlasti tulnud selleks, et jääda. Sellel on liiga palju häid omadusi, et investorid loobuda saaksid: madalad teenustasud, kõrged tootlused ja riskide suhteliselt lihtne hajutatavus. Ühisrahastus on ideaalne viis alustavale investorile esimeste kogemuste saamiseks ja investeerimismaailma sisse elamiseks. Investeerimist saab alustada väikeste summadega ja see ei nõua suuri eelteadmisi.
Buratinolikult naiivne oleks aga arvata, et ühisrahastuse näol on tegemist rahapuuga, kus raha riskivabalt vilja kannab.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 23.03.26, 15:54
Viimsisse kerkiv elamurajoon paneb investoreid krunte jahtima
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.

Hetkel kuum

Kellele edu, kellele kadu: Eesti üüripindadeturg asub kahekordistuma
Uudised
  • 30.03.26, 06:30
Kellele edu, kellele kadu: Eesti üüripindadeturg asub kahekordistuma
Eluasemete arendamist piirab üks raske asjaolu
Siit saab sisse. See on nüüdse Artiuse, endise Foorumi keskuse (arhitekt: Hanno Grossschmidt) uuendatud fassaad.
Uudised
  • 30.03.26, 10:35
Trend (taas)süveneb: Sõõrumaa avab 1200-ruuduse siselinnaku
Lisatud peatselt valmiva siselinnaku visuaalid
Redgate Capitali partner Aare Tammemäe teab, millisest uksest tasub edaspidi sisse astuda.
Uudised
  • 31.03.26, 06:15
Kus peitub turul raha? Aare Tammemäe näitab ära
Kinnisvaravaldkond mängib rõhuasetused ümber ja sellel saab olema pikk mõju
Mida ja kellele siin ehitatakse?
Uudised
  • 01.04.26, 05:45
Järelturu nägu eluasemeturul jääb ostjaid vähemaks
Lasnamäe ja mere vahelisele Pirita tee 28 krundile peaks kerkima kujutatud eluarajoon.
Uudised
  • 30.03.26, 10:08
Metro sai loa Eesti Näituste paviljonid lammutada
Ees käib ehitus, taamal valmistub suveks meri.
Uudised
  • 27.03.26, 11:27
3 galeriid: Marko Kull pani 16-miljonilisele keskusele nurgakivi. Vaata, mis sinna tuleb!
Uuri järele, kes kõik seal kohal olid ja mida nad tegid!
Proact Haldus tegevjuht Janek Hintsov muudab kinnisvarahalduse valdkonda.
Uudised
  • 01.04.26, 07:30
Muutus: projekteerijate ja ehitajate tööriist murrab kinnisvarahaldusse
Suur-Allikmäe müügimudel on üles ehitatud paindlikult. Ostjad võivad soetada krundi iseseisvaks ehitamiseks või valida „võtmed kätte“ lahenduse.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.03.26, 15:54
Viimsisse kerkiv elamurajoon paneb investoreid krunte jahtima
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele