Kolm miljoneid koguvat peidetud kinnisvaramaksu

Kirjutasime eelmise aasta novembris peidetud kinnisvaramaksust (seotud maksuvaba tulu arvestamisega – toim), mis jõustus 1. jaanuarist 2018. Esimese kinnisvaramaksu kõrval on nüüdseks jõustunud ka teine peidetud kinnisvaramaks, mis on oma väiksuses jäänud tahaplaanile. Ometi toob see juba praegu riigieelarvesse aastas 5 100 000 eurot.

Teine nähtamatu kinnisvaramaks kehtestati ilma suurema arutelu ja tähelepanuta. Nimelt suleti alates 1. juulist 2017 kohtulike registrite kantseleide vastuvõtupunktid, kust seni sai küsida kinnistusraamatust tasuta väljavõtteid. Eelmisest suvest alates on kinnistusregistri väljavõtted kinnistuportaalist saadavad vaid tasu eest (tasuta saavad vaid omanikud ise ja korteriühistud, kui väljavõtet taotleb juhatuse liige - toim). Registrite ja Infosüsteemide Keskuse andmetel tehakse e-kinnistusraamatust ligikaudu 1,7 miljonit tasulist päringut aastas. Üks päring e-kinnistusraamatust maksab tagasihoidlikud 3 eurot. Neid numbreid korrutades laekuvadki riigieelarvesse riigilõivude, käibemaksu ja tulumaksu kõrval kinnisvaratehingutega seonduvalt täiendavad miljonid eurod.

Eelneva maksu kõrval on siiski alates 1. jaanuarist 2018 jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseadus kaasa toonud selle rakendamisega uue ehk juba kolmanda varjatud kinnisvaramaksu. Seekordne lahendus on jõustunud eranditeta. Uuest seadusest tulenevalt maksab selle aasta algusest info uue korteriomandi täpse suuruse ja paiknemise kohta samuti 3 eurot, sest vastavalt nüüd kehtivale korrale kantakse kinnistusraamatusse vaid korteriomandi number ja kaasomandi mõttelise osa suurus ning teiste korteriomandite kinnistute numbrid. Korteriomandi eriomandi eseme üldpinna suurust kinnistusraamatusse enam ei kanta. See omakorda tähendabki, et edaspidi tuleb enne korteri üürimist, müümist või ostmist korteri täpse pinna, selle juurde kuuluvate ruumide koosseisu ning nende paiknemise teadasaamiseks maksta riigile hoonejaotusplaaniga tutvumise tasu.

Erinevalt teisest peidetud kinnisvaramaksust on kolmanda mõju kinnisvaraturule laialdasem ja tõenäoliselt laekuvad maksutulud kordades suuremad, sest kui omaniku andmeid kontrollitakse reeglina vaid konkreetse lepingu sõlmimise eel, siis enne üüri- või ostuotsust vaadatakse ja võrreldakse mitmeid, kui mitte kümneid erinevaid valikuid kinnisvaraturul.

Seetõttu on ootuspärane, et tagasihoidliku 5,1 miljoni euro kõrval laekub tänavu riigieelarvesse kahest peidetud kinnisvaramaksust paarkümmend miljonit eurot lisatulu ilma suurema tähelepanuta.