Nii koduostjate arusaamad unistuste kodu asukohast kui ka äriettevõtete vajadused ja tarbijate käitumismustrid on aja jooksul drastiliselt muutunud ja muutuvad veelgi. See, mis masside jaoks oli eile out, võib täna olla in ning vastupidi, kirjutab Domus Kinnisvara juhatuse liige Raul Reino ettevõtte blogis.
Raudteelähedus on tänapäeval pluss
  • Raudteelähedus on tänapäeval pluss
  • Foto: Urmas Kirotar
Olid ajad, mil automüügisalong südalinnas oli täiesti normaalne nähtus ning poolearuliseks peeti seda müügiesindust, kes rajas oma salongi 10 km kaugusele kesklinnast põllu peale. Suuremat mõistmist näitas avalik arvamus kommivabrikute ja piimatsehhide kolimise osas, kuna kaasaegne arusaam linnaruumist ja logistikast ütleb meile, et tootmine ja tööstus ei pea asuma kesklinna tsoonis.
Aastaid tagasi, mil erksad „porgandid“ mööda raudteed veel ringi ei kihutanud, oli kodu müüja jaoks tõeline peavalu lahti saada oma kinnisvarast, mis asus raudtee vahetus läheduses. Rongid kolisesid ja mürisesid naftavagunite raskuse all ja hirmutasid ostjaid sama palju nagu Mart Helme saamine Eesti peaministriks Kaja Kallase unenäos. Lisaks eelistas iga endast lugupidav kodanik sõita Ford Sierraga ning mitte ronida puidust pingile ühistransporti. Nüüd aga, mil rong sahistab sussi sama vaikselt, nagu tädi Maali paneelmaja korteris, on hoiakud oluliselt muutunud. Rongipeatuste lähedale kinnisvara ostmine on mõistlik ja kasvav trend, sest rongiga sõitmine on mugav, efektiivne ja kiire liikumise viis.
Ühistranspordi lähedus kodule kõige laiemas mõttes on alati oluline olnud, kuid just investeeringud raudtee taristusse on selle transpordi liigi populaarsust kasvatanud. Peale selle näitavad värsked uuringud ka seda, et alla 30-aastased inimesed eelistavad ühistransporti juba olemuslikult ning vähenenud on juhiloa taotlejate arv.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele