Milline kinnisvaraarendaja on edukas?

Pean praeguses turuolukorras üheks olulisimaks eduvalemiks nõuannete kuulamist. Ütlen ausalt, olen viimasel aastal näinud suurt hulka arendusplaane ja tohutut optimismi; kogenud head koostööd, aga ka turuolukorra mittemõistmist ning sellest möödavaatamist. Olenemata sellest, kas meil on omavahel olnud ka edaspidi koostööd või mitte, on need kinnisvaraarendajad, kes pole nõuandeid kuulanud, omadega üsna keerulises seisus.

Know-how on oluline kapital. Näiteks kinnisvarabüroo on koht, kuhu jooksevad kokku turuinfo, kogemused, tehnilised teadmised ning turundusoskus. Selle põhjal oskavad kogenud maaklerid ka ennustada, kuidas praegune olukord võib mõjutada müügiprotsessi ja mis ootab ees tulevikus.

Koputaksin siinkohal ka välisinvestorite ja nende kohalike esindajate südametele, sest nemad võiksid olla eriti hoolikad siinsete olude selgekstegemisega. Kohati näib, et Eestit ja siinse ostjaskonna eelistusi ning maitseid samastatakse liialt oma päritoluriigiga. Kogemus ütleb, et sellise suhtumisega võib mööda panna nii planeeringute tegemisel, viimistlusmaterjalide valikul kui ka müügitegevuse kavandamisel.

Teine ülioluline teema on kvaliteet ja lisandväärtused, mis pärast kriisiaastaid sai täiesti loomulikuks osaks meie kinnisvaraarenduses. Kuid ehitushindade kasvu ja kasumimarginaalide vähenedes on kohati tekkinud probleeme selle saavutamisega.

Kinnisvaraarendaja võiks plaane tehes endalt küsida – kas ta suudab täita kõik kvaliteedinõuded ja lubatud materjalivalikuid või mitte? Kui vastus on eitav, peaks mõtlema, kas plaanitud objektiga tasub üldse alustada.

Arendaja ei saa oma nime määrida. Eesti turg on väike ja igasugune tahtlik või tahtmatu eksimus tuleb ruttu välja ning jääb üldsusele pikaks meelde. Usaldust ei tohi kaotada, selle tagasivõitmine on väga keeruline.