Kinnisvara populariseerimist ei vaja, ta on lihtsalt in

Vaadates pikemat ajalugu Euroopas, on kinnisvara endiselt eraisikute seas üks kõige populaarsem investeering teiste kaalukate valikute reas, edestades näiteks autoostusid. Loomulikult nutitelefoni vastu ei saa vist ükski teine toode, kuid see ei ole ka püsikaup ja vajab sagedast uuendamist. Kui sind ei ole Facebookis, WhatsAppis või Instagramis, siis ei ole sind ju olemas. Aga kui sa ei oma kinnisvara või autot, siis võid seda rentida, mis telefoni puhul hästi ei kipu veel töötama.

Tulevikus, kui lisanduvad isejuhtivad autod, muutuvad tänu uutele paindlikele võimalustele veelgi populaarsemaks autorendi ja sõidujagamise teenused. Ka hea ühistranspordi võrgustik ja kosuvad parkimistasud kahandavad motivatsiooni omada linnas neljarattalist sõpra, mille väärtus autosalongist välja sõites kahaneb rohkem kui 10%. Samas kinnisvara jääb tõenäoliselt veel nii mõnekski ajaks köitvaks traditsiooniliseks investeeringuks, mida eelistatakse ikka pigem omada kui rentida, kui rahakott seda lubab.

Selge on see, et kinnisvara soetamise ahvatlus kasvab madalate intressimäärade püsides ja laenuvõime kasvades veelgi, mida toetab hinnatõusu ületav palgakasv. Samas ei saa kõige selle juures mööda minna riskidest, sest kinnisvara soetamine on pikaajaline laenukohustus, mida tuleb täita ka halvematel aegadel. Ülelaenamine ei pruugi tähendada kohe probleeme laenu tagasimaksmisel, küll aga võib see põhjustada soovimatut stressi ja kokkuhoidu näiteks pere muude oluliste kulutuste (sh laste huvialaringid ja haridustee) arvelt.

Vastutustundlik laenamine peab olema nii laenuandja kui ka investori kaugem eesmärk. Möödunud majanduskriisi valusad õppetunnid vajuvad üha sügavamale minevikku, seega on põhjust ka uutele generatsioonidele vanemate kogemust edasi anda.

See ei tähenda kindlasti seda, et noored pered peaks heaolu ja kindlust loovatest uue kodu soetamise plaanidest loobuma, kuniks on kogutud mahukad omasäästud. Oluline on lihtsalt oma finantsvõimekust objektiivselt hinnata, et tulevikuinvesteering oleks suure tõenäosusega edukas ja tooks rõõmu. Lihtne talupoja tarkus ütleb seda, et võlg on võõra oma. Seega ei maksa esimesel korral kohe tormata selle kõige säravama ja hinnalisema kinnisvara või automargi järele. Loomulikult peab valikuvabadus indiviidile jääma ja pank on kohustatud lükkama tagasi liiga optimistliku laenutaotluse. Samas teenib see kõik kokkuvõttes ühte eesmärki, et klient oleks kuningas ja rahul ka pikemas perspektiivis.

Oluline on, et Balti riikide kodanikud on jätkuvalt kinnisvarausku ja see on ennast õigustanud, sest enamik varade väärtuse kasvust on Euroopas toimunud just kinnisvaras. Eri allikatel küündib kodu omamise määr Eestis, Lätis ja Leedus ca 80%-ni, mis on 20% rohkem kui euroalas keskmiselt. Koos heaolu kasvuga saab kohalikust majandusest sõltuva kinnisvara kõrval kosuda ka perede muu finantsvara (sh pensionisäästud). Just koduturust eemale paigutatud globaalse haardega finantsvara täiendab Euroopa riikides kinnisvara rikkust, hajutades ühtlasi investeeringuriske.