Arco Vara: Pärnu korteriturg on riskantne

Pärnu maakonnas on korteriturul aktiivsuse alanemine tänavu I poolaastal peatunud. Korteriturul on turudünaamika muutusi kujundamas peamiselt tehingud uute korteritega: asjaõiguslepingute hulk on korterelamute valmimise järel taas kasvama asunud.

Kui 2016. aastal alustati Pärnu linnas 120 uue korteri, 2017. aastal 80 uue korteri ning 2018. aastal juba koguni 202 uue korteri ehitamisega, siis 2019. aastal on sarnases tempos kasvav ehitusaktiivsus jätkunud.

2019. aasta I kvartalis alustati 75 uue korteri ehitamisega. Ehituslubade taotlemine hakkas kasvama ennekõike 2017. aasta II pooles, mis on otseselt seotud piirkondliku hinnataseme kasvuga ning arendajate reageerimisega olemasoleva nõudluse rahuldamiseks. Hetkel ehitamisel olevate arenduste osas on madalama hinnaga projektidest võrdlemisi suur hulk korteritest võlaõiguslike lepingute raames broneeritud, millest tulenevalt võib tarbijate senist huvi odavama hinnaklassi uusarenduste osas pidada aktuaalseks ka lähitulevikus.

Kallid korterid ei lähe

Üle 2000 €/m2 uusarenduste osas võib aga nõudlust pidada pigem suhteliselt õhukeseks, mida kirjeldab ka vastavas hinnaklassis uute korterite oluliselt pikem müügiperiood. Suur hulk turule lisanduvaid uusi kortereid jäävad oma absoluutväärtusest tulenevalt siiski valdavale enamusele piirkondlikele potentsiaalsetele ostjatele kättesaamatuks, väikelinnade tarbijaskond on äärmiselt hinnatundlik ning arendajatel on üsna lihtne finantsprojektsioonides nõudluse prognoosimisel eksida.

Mitmete keskmisest veidi kallimate arendusprojektide osas on siiski käesoleva aasta I pooles ostuaktiivsus üle ootuste suurenenud, kuid Pärnu linna iga-aastast tugevat hooajalisust arvestades võib tegemist olla pelgalt ajutise nähtusega.

Arvestades kinnisvaraarendajate Pärnu linna vastu kasvanud huvi, samaaegselt alanevat järelturu aktiivsust, turul tervikuna pidurduvat hinnakasvu ning tänast olukorda ehitusturul, võib lähikvartalitel pidada Pärnu arendusturule sisenemist pigem kõrgendatud riskiga ettevõtmiseks.

Olukorras, kus nii turu- kui likviidsusrisk on kasvanud, arendusprojektide intressid on kasvamas, kinnisvarade üldine hinnakasv aeglustumas, Eesti elukondliku kinnisvara turul üldine nõudlus vähenemas, uute korterite pakkumine suurenemas kuid ehitushind on jätkuvalt pikaajalises vaates täpselt prognoosimatu, peavad arendajad sarnaselt Tallinnale ja Tartule peatselt järeleandmisi tegema ennekõike oma arendusprojektide marginaalides.

Loe edasi ettevõtte blogist.