Kuigi kinnisvarasektor tervikuna näitab prognooside kohaselt jahenemise märke, siis ei ole lähiaastatel veel pealinnas äriarendusobjektide vähenemist ette näha, kirjutab Kaamos Kinnisvara tegevjuht Priit Uustulnd.

- Priit Uustulnd.
- Foto: Raul Mee
Uued äripinnad peavad vastama uuenenud väärtusskaalaga äritegevusele, olles keskkonnasõbralikud ning uuendusmeelsed – see omakorda tähendab, et vanemate hoonete omanikud peavad rohkem pingutama, et hoida üürnike rahulolevana ning minimeerida üürnike voolavust.
Järgmisel aastal valmib Tallinnas umbes 100 000 m2 büroopindu. Kuna pankade laenupoliitika on ratsionaalne, siis peab enne arenduse algust olema juba ette näidata vähemalt poolte pindade reaalsed lepingumahud. 2021. aastal jõuab pealinna büroopindade turule veel täiendavalt 50 000 m2 uudset äripinda, kuid kuna Tallinna absorbeerumise maht on aastas kuni 35 000 m2, sõltudes tugevalt majanduse käekäigust, siis selliste mahtude pealt arenduste edukuse prognoosimine on juba keerulisem.
Ometigi ei tasuks uusarendustes hirmu tunda – pigem satuvad n-ö löögi alla amortiseerunud äripindade omanikud, sest kasvavad äriettevõtted, idufirmad ning uued rentnikud eelistavad nii-öelda töökodusid, mitte enam niivõrd klassikalist töökeskkonda, mis paljudes ärihoonetes veel täna mõistlikud tunduvad, kuid lähituleviku tingimustele enam ei vasta.
Artikkel jätkub pärast reklaami
Seniste äripindade haldajatel tuleb varakult ennetada lähiaja muutuseid ehk uuendada enda äripindu, et need vastaksid uuenenud turutingimustele.
Seotud lood
Projekti kogumahuks hinnatakse 20 miljonit eurot.
Ajal, mil nõudlus kvaliteetse eramajade elamispinna järele Tallinna lähiümbruses püsib stabiilsena, on tugevates eeslinnades arendatavad projektid muutunud lisaks lõpptarbijale suunatud tooteks ka investeerimisvahendiks. Sellest loogikast lähtuvalt arendab Kama Grupp Viimsi vallas projekti Suure-Allikmäe — 33 Skandinaavia stiilis krundiga elamurajooni, mis on jõudnud praktilise teostuse etappi ning loob aluse vara edasiseks väärtuse kasvuks.