ELis on 30 miljonit hoonet, mis tarbivad liiga palju energiat
Mida võivad oodata ja milleks peaksid kinnisvaraettevõtted valmistuma juba praegu, arvestades ees ootavat roheregulatsioonide lainet, selgitab SEB korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juht Anu Arnover.
SEB korporatiivpanganduse kinnisvara osakonna juht Anu Arnover.
Foto: SEB Pank
Nagu viimased aastad on näidanud, siis ELi institutsioonides ei ole kinnisvarasektoriga seotud keskkonnakahju jäänud märkamata ja mõju vähendamiseks on seatud ambitsioonikad eesmärgid. Nende saavutamine nõuab aga panust mitte ainult ehitussektorilt, vaid ka olemasoleva kinnisvara omanikelt. Ehk teisiti, energiat peab tarbima vähem ka 2000ndate alguse kontor ja kümmekond aastat tagasi ehitatud eramaja. Mida see aga endaga kaasa toob?
Paljud korteriühistud elavad aastaid olukorras, kus probleemid on silmaga näha ning kuhjuvad, kuid haldusfirmat ei vahetata. Silm pigistatake kinni, oodatakse, kannatatakse ja loodetakse, et ehk läheb paremaks. Tegelikkuses piisab aga sageli ühest otsusest, et olukord muutuks.