Planeerimise valdkonna arengu hindamisel ei tasu jääda kinni vaid menetluslikesse numbritesse - kui palju detailplaneeringuid algatati, vastu võeti või kehtestati, kirjutab Tallinna abilinnapea Madle Lippus.

- Tallinna abilinnapea Madle Lippus märgib, et ehitamine turupõhiselt sinna, kus on pakkumine erasektorilt, ei too kohe kindlasti ka soovitud taskukohaseid eluasemeid.
- Foto: Andras Kralla
Pärtel-Peeter Pere kirjutab oma arvamusartiklis (Äripäev, 06.11.2023) justkui oleks Tallinna linnaplaneerimises asjad käest ära, aga jätab tähelepanuta põhilise - kui tahta süsteemseid lahendusi, kvaliteetsemat linnaruumi ning läbipaistvamat menetlust, siis on vaja luua ruumi muutusteks. Linnaplaneerimise ameti uuenemine on aga juba töös.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Vanasadama kinnisvaraarenduse algus pole enam kaugel. Tallinna Linnavolikogu võttis 2. aprillil 2026 vastu Tallinna Sadama kaks detailplaneeringut: „A-reisiterminali ning kruiisiterminali ala“ ning „D-terminali ja lähiala“, millele Tallinna linn korraldab lähiajal avaliku väljapaneku. Menetluses on veel kolm detailplaneeringut: „Admiraliteedi basseini ümbruse“, „Vanasadama põhjaosa“ ning „Vanasadama lõunaosa“. Lisaks on Tallinna Sadam kaasatud kahe krundiga teisel pool Reidi teed Tuukri tänavaga seotud detailplaneeringusse.