Euroopa Liidus on kinnisvara soetamise praktika riigiti väga erinev. Eesti elanikele harjumatult tuleb mõnes riigis tasuda kinnisvara soetamisel kõrget käibemaksu, teises pole haruldane osta kodu hoopis oksjonil. Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma selgitab, kas eri riikide praktika annab põhjust järeldada, et Eestis on oma kodu soetamine küllaltki lihtne ja madalate kõrvalkuludega?
Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma
  • Swedbanki eluasemelaenude valdkonnajuht Anne Pärgma
  • Foto: Swedbank
Kodu omamine on paljude jaoks stabiilsuse ja turvatunde sümbol. Euroopa Liidu riikide statistika kohaselt on Eesti inimesed oma kodu omamise osas küllaltki heas positsioonis. 2022. aasta Eurostati andmete järgi elas 82% Eesti inimestest kodus, mis oli kas nende enda või leibkonda kuuluva inimese omanduses ning vaid 18% üüritud pinnal. Euroopa Liidus keskmiselt omab oma eluaset ligi 70% elanikest, siis on ka riike, kus endale kuuluvas kinnisvaras elab vaid ligi pool rahvastikust, näiteks Saksamaal (47%) ja Austrias (52%).

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 16.06.26, 09:56
Miks kulub kinnisvaras endiselt kolmandik tööajast info otsimisele ja kuidas seda muuta saaks?
Ehkki tehisintellekt on üha hoogsamalt sisenemas ka kinnisvarasektorisse, on täna veel selle kasutamise osas rohkem küsimusi kui vastuseid. Peamurdmist ei tekita niivõrd see, millist AI-lahendust kasutada, vaid kas ettevõtte andmed on üldse sellisel kujul olemas, et tehisintellekt neist midagi mõistlikku välja lugeda suudaks.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Kinnisvarauudised esilehele